Kogu jaguneb kuueks alakoguks:

ESEMEKOGU

Sisaldab väga erinevaid etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid. Märkimisväärne osa on seotud talueluga, kogutud kõigist Saaremaa kihelkondadest. Suuremad esemegrupid on toidu valmistamise ja säilitamisega seotud nõud, loomapidamisel ja põlluharimisel kasutatud töövahendid, mitmesugused käsitööriistad. Kogus on peaaegu kõiki Saaremaa olulisi eluvaldkondi kajastavaid esemeid. Siin on museaale, mis on seotud pöördeliste ajalooliste sündmustega või kuulunud tuntud saarlastele, nagu Aadu Hindile, August Mälgule, Gustav Rängale, Johannes ja Joosep Aavikule jt.

On museaale, mis kajastavad Saaremaa asutuste ja organisatsioonide tegevust, näiteks Tallinna Juveelitehase Aste tsehhist, Saaremaa Piima- ja Lihatööstusest; koolidest, nõukogudeaegsetest sõjaväeosadest jmt.
Liigiti on suurimad mitmesuguste pudelite, pitsatite ja stampide ning raadiotehnika kollektsioonid.

Kogu vanimad dateeritud eksponaadid on sadulseppade ja rihmategijate tsunfti lakipitsat 1701. ja härjasarvest püssirohusarv 1708. aastast. Eesti üks vanimaid tuletõrje vanker-pritse pärineb 1830. aastate Kuressaarest.

MÖÖBEL

Ligi poole kogust moodustavad toolid, tugitoolid, diivanid ja pingid. Kogu sisaldab nii kohapeal valmistatud toodangut, nagu Kärlal tehtud aiatoolid, Kuressaare Tööstuskooli toodang, kui ka mööbliajaloost olulisi näiteid, nagu Viini ja Lutheri toolid jmt.

Suure väärtusega on asutustele ja tuntud saarlastele kuulunud mööbel, aga ka linnakodust pärinev või talumehe poolt meisterdatud. Tähelepanuväärsemad on siinhulgas Saaremaa Rüütelkonna tellimusel 1910. aastal Kuressaare linnuse jaoks valminud toolid, Johannes ja Joosep Aavikule, perekond Kingissepale, Alma Klaurenile jt. kuulunud mööbel. Mööblit on ka Kuressaare kohtumajast, kunagisest Haagi palvemajast jm.

Kogu väärikaimad esemed on 18. sajandi alguse baroksed toolid Kuressaare raekojast.

RELVAKOGU

Suur hulk tuli- ja külmrelvadest pärineb muuseumi nn. vanadest kogudest. Neist suur osa on muuseumisse laekunud 1929/30. aastavahetusel Eesti Vabariigi kaitseväe arsenalilt. Relvakogu on täienenud tänu mitmele eraisikule, kuid lisa on saadud ka rajooni täitevkomitee siseasjade osakonnalt, Saare Politseiprefektuurilt jm.

TEKSTIIL

Kogusse kuuluvad:

• Rahvariided. Liigiliselt on siin kõige rohkem peakatteid, vöösid ja paelu. Kihelkonniti on kõige arvukamalt esindatud Ruhnu, Muhu ja Mustjala. Osa rahvariideid on määratletud suurema piirkonna järgi, nagu Sõrve, Ida-Saaremaa jt.
• Üleriided, mida hakati koguma 1950. aastatel.
• Aluspesu näidised on valdavas osas valmistatud enne 1940. aastat.
• Mundrid ja vormid.
• Voodi- ja lauapesu.

Valdava osa tekstiilikogust moodustavad naiste rõivad. Laste- ja meesterõivaid on suhteliselt vähe.

MÄRGID JA MEDALID

Kogusse kuuluvad Saaremaaga seotud suveniir-, ameti- jm. märgid. Siin on mitmesuguseid medaleid ja ordeneid; eraldusmärke (rosette, linte/paelu), paguneid ja õlakuid jm.

Suuremad valdkonnad:

• Saaremaa eri paigad, sh. loodusobjektid
• Haldus, poliitika, sõjandus: kohtuvõim, politsei, erinevad armeed, sõjad
• Kultuur: laulupeod, koorid, seltsid, ühingud
• Sport: võistlused, ühingud, sportlased
• Haridus: koolid, lõpumärgid, laste- ja noorteorganisatsioonid
• Majandus: ettevõtted, asutused, ühismajandid
• Kohaliku toodangu näidised

VIMPLID JA EMBLEEMID

Suuremad valdkonnad:

• Sport – umbes pool kogust; kõige arvukamalt on esindatud matkasport oma embleemidega
• Kultuur
• Haridus: mitmesugused haridusasutused, laste- ja noorteorganisatsioonid, õpilas- ja üliõpilasmalev
• Saaremaa: eri paigad, loodus ja looduskaitse
• Ajalugu ja poliitika: II maailmasõja sündmuste tähtpäevad, erakondadega seotu
• Majandus: Saaremaal tegutsenud ettevõtted
• Põllu- ja metsamajandus: ühismajandid

Kirjandust kogu kohta:

• Soorsk, M. Saaremaa Muuseumi esemekogu kujunemisest. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 271–304.
• Jakovlev, T. Läänetuule toodud – muidu saadud. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Kuressaare 2003, lk. 169–188.