Saaremaa Muuseum

SIHTASUTUS

Kuressaare linnus

avatakse 24. aprill 11.00

Aavikute maja

avatud kokkuleppel

Mihkli talu

avatud kokkuleppel

Sihtasutuse kantselei

E-R 09.00-17.00

Lossihoov 1
93810 Kuressaare

  • Saaremaa Muuseumi uus veebileht.

Arhiiv

Muuseum on ajaloo ja koduloo-uurimise valdkonnas Saaremaa juhtivaid teadusasutusi ja uurimistöö koordinaator

Katrin Äär

Bibliograaf-koguhoidja (raamatud, perioodika, käsikirjad)

453 9671

Priit Kivi

Teadusala juht – peavarahoidja (relvad, mööbel, esemed, looduskogu, kunst, dokumendid, tekstiil)

455 7541

Arhiiv jaguneb neljaks alakoguks:

RAAMATUD

Kogusse kuuluvad:

  • Saare maakonna ja saarlaste kohta tervikuna avaldatud või nende kohta andmeid sisaldavad teosed
  • Saare maakonnast pärit, siin elanud ja tegutsenud autorite teosed
  • Saare maakonnas tegutsenud ja praegu tegutsevate trükikodade toodang
  • kooliõpikud
  • kalendrid
  • vaimulik kirjandus (piiblid, katekismused, lauluraamatud, jutluseraamatud, palveraamatud jm.), mille valdav osa ilmunud enne 1940. aastat.

Raamatukogus on tuntud saarlaste – Joosep Aaviku, Karl Palki, Aira Kaalu jpt. isikkogusid. Väärtuslikud on Saaremaa aja- ja kultuuriloo jaoks oluliste isikute autograafe sisaldavad raamatud ning maakonnas tegutsenud asutustele ja organisatsioonidele kuulunud ning nende templitega märgistatud trükised. Vanim trükis on Martin Lutheri kaasaegse Johann Spangenbergi poolt kirja pandud katekismus, mis on trükitud Magdeburgis 1562. aastal. Teos kuulus omal ajal Kuressaare Laurentiuse kogudusele.

Kirjandust kogu kohta:

  • Äär, K. Saaremaa Muuseumi raamatukogu kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 305–352

PERIOODIKA

Kogusse kuuluvad:

  • Saare maakonnas ilmunud perioodika.
    Siin on peale päevalehtede vallalehti, koolilehti, asutuste ja ettevõtete infolehti, vaimulikku ajakirjandust ning mõningaid muid erineva suunitlusega ja lühiajaliselt ilmunud perioodilisi väljaandeid.
    Teiste hulgas on kogus vanim Kuressaares trükitud ajaleht (teadeteleht) “Annoncenblatt”, mis ilmus 1865–82 ning mille siin säilitatavad aastakäigud (1865–70, 1873–74, 1878–82) on teadaolevalt ainukesed Eestis. Perioodika ainueksemplare on kogus veelgi. Haruldane on Liivimaa asekuberneri Balthasar von Campenhauseni poolt 1785 asutatud Saaremaa esimene ajaleht “Arensburgische Wochen- oder Intelligentzblätter”, mida kümne aasta vältel anti välja käsikirjaliselt. Muuseumis on säilinud sellest numbreid aastatest 1785, 1786 ja 1788.
  • Mujal Eestis ja välismaal ilmunud perioodika.
    Valdava osa moodustab enne 1940. aastat ilmunud eestikeelne perioodika. Suurem osa võõrkeelsest perioodikast on ilmunud 19. sajandil (näit. Saaremaa Uurimise Seltsile kuulunud teaduslikud seeriad). Teiste hulgas on kogus J. H. Rosenplänteri poolt 1813–32 välja antud esimene eestiaineline teaduslik seeriaväljaanne “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehsthnischen Sprache”, millele tegid kaastööd ka mitmed Saaremaa pastorid (J. W. L. von Luce, P. H. von Frey, A. H. Schmidt).
  • Välis-eesti perioodika.
    Kogu on kujunenud alates 1990. aastatest põhiliselt välis-saarlaste annetuste või pärandite teel. On nii üksiknumbreid kui numbrikomplekte, terviklikumaid aastakomplekte on rohkem Rootsis ilmunud ajalehtedest, kõige täielikumalt on esindatud “Eesti Päevaleht”.
  • Mujal Eestis ja välismaal ilmunud ajalehtede ja ajakirjade üksiknumbrid, mis sisaldavad Saare maakonda või saarlasi käsitlevaid artikleid.
  • Separaadid.
    Separaatide kogus on Saare maakonna (loodus, ajalugu, keel ja kirjandus) ja saarlaste kohta kirjutatud artikleid. Valdava osa moodustavad aga Saare maakonnast pärit, siin elanud ja tegutsenud autorite erialased kirjutised.

Kirjandust kogu kohta:

  • Äär, K. Saaremaa vaimulik ajakirjandus enne 1940. aastat. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999–2000. Kuressaare 2001, lk. 247–269.

KÄSIKIRJAD

Kogus on esindatud kodu-uurimused, suguvõsauurimused, mälestused, elulood, kroonikad, laulikud, päevikud, eluolulised ja etnograafilised kirjeldused, õpilastööd, üliõpilastööd, ehitusarheoloogiliste tööde aruanded, ajaloolised õiendid ehitiste kohta jm.

Suurema osa fondist moodustavad kohauurimuslikud ja isikuloolised tööd. Esimeste seas on arvukamalt esindatud Albert Seppeli Leisi piirkonna, Manivalde Jõgi Lääne-Saaremaa ja Eldur Seegeli Sõrve poolsaare ajalugu käsitlevad materjalid. Temaatiliselt on enim käsikirju hariduse alalt. Suurel hulgal leidub mitmesuguseid mälestusi, mis peegeldavad pöördelisi ajaloolisi sündmusi ning nende taustal saarlaste elulugusid.

DOKUMENDID

Kogu sisaldab väga erinevaid dokumente, mis kajastavad saarlaste igapäevaelu ja tegevusvaldkondi ning ajaloolisi sündmusi. Temaatiliselt on rohkem dokumente põllumajanduse, hariduse ja teatri kohta. Isikkogudest on märkimisväärsed Aira Kaalu, Alma Klaureni, Gustav Ränga, Joosep Aaviku, Eerik Haameri jt. omad. Silmapaistev on Johannes Aaviku mitmekülgne pärand. Siin leidub keelealaseid käsikirjalisi materjale, kirjavahetust ja igapäevast eluolu kajastavaid dokumente.

Peale selle sisaldab dokumendikogu vähesel määral maa- ja turistikaarte, filateeliat, eksliibriseid, etikette ning väiketrükiseid.

Kogu vanim dokument on vabaduskiri, mille Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg andis 1532. aastal Koguva küla talupojale Hanskele.