Kogusse kuuluvad:

Juhuleiud

Juhuleidudena on kogusse jõudnud Saaremaa eri paikadest leitud kivikirveid, talbu, odaotsi, ehteid jt muinasesemeid. Juhuleidude hulgas on ka 16.–17. sajandi peitleiud Neemi külast (1960), Nõmmkülast (1965) ja Tõrise mündiaardesse kuuluvad esemed (1999), samuti Kõnnu kiviaja asulakoha kokkulükatud kultuurkihist kogutud muinasesemed. Kahjuks pole viimastel aastakümnetel ühtegi mündiaaret muuseumile üle antud.

Üks silmapaistvamaid juhuleide on maopeakujuliste otstega kuldvõru Valjala kihelkonna Urekülast (2019). Kuldvõru kaal on 174,6 grammi ja pikkus u 65 cm. Leiukoht interpreteeriti 3.–4. sajandi ohverduskohana.

Lilbi küla taluperemees Kaljo Lilp on muuseumile üle andnud (2016–2024) sadu oma maadelt metallidetektoriga leitud muinasesemeid, mille seas leidub nii viikingiaegseid hõbemünte, esimene Saaremaalt leitud loomakujuline kaaluviht ja pronkskausid. Mees pälvis eluaegse vabapääsme Saaremaa muuseumi külastamiseks. Kõiki tublisid hobiarheolooge siinkohal nimeliselt tänada ei jõua.

2024. aastal jõudis arheoloogiakogusse Läägi külast leitud pronksiaegne putkkirves (u 1100–900 eKr), mis esindab põhiliselt Lõuna-Rootsis ja Taanis levinud küljeõnarustega putkkirveste tüüpi. Läägi kirves on seni esimene ja ainus seda tüüpi kirveleid Läänemere idaranniku maades ning tõendab Saaremaa ülemere otsesidemeid Lõuna-Skandinaaviaga.

Samal aastal Irase külast leitud pitsat (13. sajandi lõpp) võis kuuluda Saaremaa esimeste kivikirikutega seotud ehitusmeistrile. Irase külast päevavalgele tulnud pitsat on kuues sellest perioodist pärit pitsat Eestis, teine Saaremaal. Varem on Saaremaalt Maasilinnast leitud Saare–Lääne foogti pitsat.

Kaevamisleiud

⅔ kogusse kuuluvate museaalide puhul on tegemist arheoloogilistel kaevamistel kogutud leidudega. Esimesed arheoloogiakogusse jõudnud kaevamisleiud pärinevad Liiva-Putlatarandkalme kaevamistelt (1963). Kogu kiire täienemine algas 1980. aastate lõpus peamiselt Marika Mägiga seotud arheoloogiliste kaevamistega Kahutsis, Piilas, Tõnijal, Löönes, Lepnas, Mullutus, Viltinas, Valjalas jm.

Ehitusarheoloogilise järelevalve käigus kogutud ja muuseumile üle antud leiud

Siin on leide Kaarma pastoraadist, Maasilinnast, Kuressaare linnast jm.

Arheoloogiakogu suuremad kollektsioonid pärinevad Kuressaare kindlusest, Tõnija Tuulingumäe kalmest, Kahutsi maalinnast ja Salme laevmatuste kaevamistelt. 2008. aastal Salmelt leitud kahte u 750. aastasse dateeritud viikingilaeva oli kokku maetud vähemalt 41 skandinaavia päritolu sõdalast. Salme teise laeva näol on tegemist tõenäoliselt Läänemere vanima teadaoleva purjelaevaga ning leid on äratanud suurt rahvusvahelist huvi.

Kirjandust kogu kohta:

• Mägi, M. Ühe ülikupere lugu. Tuulingumäe tarandkalme Tõnijal. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1997–1998. Kuressaare 1999, lk 3–17.
• Kiudsoo, M. Tõrise aardeleid. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999–2000. Kuressaare 2001, lk 58–64.
• Püüa, G. Arheoloogiakogu kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Kuressaare 2003, lk 43–65.
• Leimus, I. Haruldane viikingiaegne mündiaare. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk 260–270.
• Pärn, A.; Russow, E. Kaarma pastoraat – kas Saaremaa vanim kivihoone? – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2005–2006. Kuressaare 2007, lk 30–53.
• Kiudsoo, M. Põhjasõjaaegne mündiaare Saaremaalt Kuke külast. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk 69–79.
• Mägi, M. Saaremaa muinassadamad – Viltina. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk 3–35.
• Peets, J. Kuressaare kindluse 18. sajandi lõpu – 19. sajandi alguse suurtükid ja nende konserveerimine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2011–2012. Kuressaare 2013, lk 102–123.
• Alttoa, K.; Püüa, G. Märkmeid Kuressaare pealinnuse varasemast ehitusloost. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2011–2012. Kuressaare 2013, lk 58–67.
• Mänd, A. Piiskoppide vappidest ja Medicite vapist Kuressaare linnuses. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2013–2014. Kuressaare 2015, lk 150–158.
• Püüa, G.; Nurk, R.; Sepp, T. Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses.– Saaremaa muuseumi toimetised, 9. Kuressaare 2016.
• Püüa, G. Kus peidab ennast Kuressaare keskaegne asula? – Muinasaja teadus 27. Pühakud, piiskopid, linnad ja linnused: ajarännakuid kesk- ja varauusaega: uurimusi Jaan Tamme auks = Saints, bishops, towns and castles: time travels into Middle and Early Modern Ages: studies in honour of Jaan Tamm. Koost ja toim Erki Russow Valter Lang. Tallinn–Tartu 2018, lk 299–326.
• Püüa, G. Uusi tähelepanekuid Kuressaare Laurentiuse kiriku(te) ehitusloost. – SaaremaaMuuseum. Kaheaastaraamat 2017–2018. Kuressaare 2019, lk 3–59.
• Püüa, G. Ehitusarheoloogilised uuringud Saaremaal Maasi ordulinnuses. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2019–2020. Kuressaare 2021, lk 65–91.
• Püüa, G. Uuringud Kuressaare ajaloolises linnasüdames. – Saaremaa Muuseum.Kaheaastaraamat 2019–2020. Kuressaare 2021, lk 113–142.
• Püüa, G. Vanim hooneleid Kuressaare linnas. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2021–2022. Kuressaare 2023, lk 69–84.
• Püüa, G.; Sepp, T. Salapärane kaev Kuressaare piiskopilinnuses. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2021–2022. Kuressaare 2023, lk 39–54.
• Rannaäär, K. Saaremaa naiste rõivastus 12.–14. sajandil haualeidude põhjal. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2021–2022. Kuressaare 2023, lk 3–38.
• Tamm, J. Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad. – Saaremaa Muuseumi toimetised,14. Kuressaare 2023.
• Allmäe, R.; Konsa, M.; Ljungkvist, J.; Lõugas, L.; Luik, H.; Maldre, L.; Peets, J; Price, N.; Rosentau, A. The Salme Ship Burials. Two Eight-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia. Fieldwork and Catalogue. Tallinn 2023.