Saaremaa Muuseum

SIHTASUTUS

Kuressaare linnus

avatakse homme 10.00

Aavikute maja

avatud kokkuleppel

Mihkli talu

avatud kokkuleppel

Sihtasutuse kantselei

E-R 09.00-17.00

Lossihoov 1
93810 Kuressaare

Saaremaa Muuseum Uudised Kuressaare linnuse vallikraavis asuvate raveliinide tähendus eile, täna ja homme.

Kuressaare linnuse vallikraavis asuvate raveliinide tähendus eile, täna ja homme.

Gunnar Usin

Ajaloohuvilisi saarlasi ühendav Teisipäeva Klubi korraldab eeloleval teisipäeval kl 19 Kuressaare linnuse kaitsetornis ürituse „Kuressaare linnuse vallikraavis asuvate raveliinide tähendus eile, täna ja homme.“

Esmalt tuleb igaks juhuks lahti selgitada, mis on raveliin. See on militaararhitektuuris kurtiini ette ehitatud kolmnurkjas eelkindlustus. Kurtiin on aga linnusevall, mis ühendab kahte kindluse bastionit. Tõenäoliselt on kõik Kuressaare ja ka Saaremaa inimesed kõndinud „lossivallidel“ ja märganud vallide nurkades rombikujulisi väljaulatuvaid valliosasid. Need ongi bastionid, mis on ehitatud nii, et iga bastioni ots osutab põhiilmakaartesse. Näiteks suurtükitorniga bastioni kutsutakse seetõttu põhjabastioniks, pukktuulikuga bastioni läänebastioniks jne.

Ravliinid on aga saarekesed, mis asuvad vallikraavis ja neid on kokku kolm. Rüütli SPA vastas on looderaveliin, Roomassaare teega külgneb kaguraveliin ja vast kõige tuntum on kirderaveliin, kuhu saab minna mööda kahte silda ja kus on tänapäeval olemas ka hoonestus (üks neist on Ekesparre hotell).

Seega, kirderaveliinil on üsna kindel funktsioon olemas, aga milline saab olema loode- ja kaguraveliinide saatus, seda üritame kahe üritusele kutsutud arhitekti silme läbi üheskoos vaagida.

Esimesena neist saab sõna mandrilt pärit 29-aastane arhitekt Kaspar Stroom, kelle näitust said huvilised jälgida Kuressaare linnuse kaitsetornis veel sel nädalal.

„Olen võrdlemisi noor, aga oma vanuse kohta juba päris palju saavutanud,“ rääkis Stroom enesetutvustuseks. „Projekteerin nii Eestisse, erinevatesse Euroopa riikidesse ja ka Aasiasse

Projekteerinud väga erinevat tüüpi hooneid, ei oska ütleda, millist hoonetüüpi pole veel teinud.“

Teine esineja on Kuressaarest pärit 36-aastane vabakutseline arhitekt Hannes Koppel, kellel on samuti raveliinide osas huvitavaid lahendusi välja pakkuda.

Ürituse avab Saaremaa muuseumi haldusjuht ja ajaloolane Tõnu Sepp, kes räägib raveliinide tekkeloost ja nende funktsioonist läbi viimaste sajandite.Ei puudu ka üllatuskülalised. Klubiüritus on tasuta ja küsimused esinejatele mõistagi teretulnud. Üritust juhib Gunnar Usin.

 

 

 

 

 

 

PILT: Kuressaare linnus läänekaarest mõned aastad tagasi

Foto: Andres Tarto, taevapiltnik.ee