Kogumis­põhimõtted

1.1 Missioon

Saaremaa Muuseum on Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitaja ja tugevdaja ning Saaremaa ja saarlaste lugude uurija, koguja ja vahendaja. Muuseum aitab kohalikel inimestel tunda ennast saarlasena ning tekitada külalistes arusaamist saarlastest ja saarlusest.

 1.2. Ajalugu

Saaremaa Muuseum asutati estofiilse Saaremaa Uurimise Seltsi (Verein zur Kunde Oesels) muuseumina 1865. aastal. Muuseumi tegutsemise algusaastail koguti peamiselt loodusloolisi ja muinasesemeid, reisidelt kaugetesse maadesse kaasatoodud eksootilisi asju jms. Alles hiljem tekkis huvi dokumentide, etnograafiliste esemete jms. vastu. Eesti Vabariigi Asutava Kogu poolt vastu võetud Seisuste kaotamise seaduse alusel andis likvideeritav Saaremaa rüütelkond 22. septembril 1920 Kuressaare linnuse koos muuseumiga ja kogu kindluse üle Saaremaa maakonnavalitsusele. 1934. aastal anti kompleks Kuressaare linnavalitsuse omandusse. Sobiva kaadri puudumise tõttu 1920.–30. aastail kogumistööga süstemaatiliselt ei tegeldud.  I ja II maailmasõja käigus said muuseumi kogud ja dokumentatsioon rüüstamiste ja varguste tõttu tugevasti kannatada. Riiklikus alluvuses muuseum taasavati külastamiseks 24. septembril 1947.  Aastail 1949–1951 võeti taasavatud muuseumis arvele kõik enne II maailmasõda laekunud museaalid ehk nn. vanad kogud, millel puuduvad tulmumisandmed.  1964. aastal algas kindlusevallide restaureeimine, mis kestis Nõukogude aja lõpuni. 1975. aastal algasid Kuressaare linnuse restaureerimistööd, mis lõppesid 1985. aastal. Samal aastal  avati ka linnuse kahes saalis ajaloo osakonna püsinäitus muinasajast kuni 19. saj. keskpaigani, mis on väikeste muudatustega üleval veel tänasel päeval. 1987. aastal avati ajaloo osakonna III saali ekspositsioon (1860. aastad–1940), mida täiendati varem keelatud teemalõikudega 1991. ja 1994. aastal. 1993. aastal avati  linnuse kolmes keldrisaalis loodusosakonna uus ekspositsioon. 2005. aastal avati linnuse kirdetiiva kolmes saalis paiknev püsinäitus “Saaremaa aastail 1939–49”. Aastal 2008 avati Põhjabastioni Suurtükikeldri näitusesaal. Aastail 2010–2015 viiakse ellu projekt “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine”, mis algselt koosnes üheksast suuremast tegevusest ja nendega seotud alategevustest. 2011. aastal avati selle projekti käigus linnuse Kaitsetorni neljas saalis paiknev püsinäitus “Saaremaa aastail 1950–94”, aasta hiljem lisandus Püssirohukeldris 1941. a. kommunistlikku massimõrva ja terrorit käsitlev väljapanek. Projekti kõige mahukam osa oli Kuressaare kindluse bastionaalse vööndi konserveerimine ja restaureerimine, mille tõttu muutus kindlus ajaloolise kindlusarhitektuuri näidisobjektiks.

Läbi ajaloo on muuseumil olnud mitmeid filiaale: aastail 1948–91 Viktor Kingissepa Majamuuseum / Memoriaalmuuseum, 1973–90 Juhan Smuuli muuseum (al. 1979 – J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseum; reorganiseeriti munitsipaalomanduses Muhu Muuseumiks), 1992–2002 Linnakodaniku Muuseum, 1989–2012 Ruhnu Muuseum, 1980–2012 Eemu tuulik, 1976–1990 Muhu kirik  ja 1976–1991 Pöide kirik.

1.3. Saaremaa Muuseumi kogu (seisuga 31.12.2018)

Kogu nimetus	Kogu suurus	Kirjeldatud MUIS-s	Digikujutis/-fail
Arheoloogia	10653	3832	3357
Arhiiv	32039		2335
Dokumendid	17533	6457	663
Raamatud	11080	213	191
Perioodika	2077	1536	174
Käsikirjad	1349	1313	1307
Bonistika	402	402
Filmi- ja fonokogu	1368	750
Fotokogu	68985	40395	19832
– Fotod – Negatiivid – Klaasnegatiivid – Digifotod	45276 18643 826 4240
Kultuurilooline kogu	14195		9414
– Märgid, medalid – Relvad – Tekstiil – Esemed – Mööbel – Vimplid, embleemid, kleebised	1853 153 2028 8612 443 1107	1853 153 2028 4190 443 1107	1313 7 1270 5462 313 1072
Kunst	599	599	599
Looduskogud	16883		2224
– Botaanika – Zooloogia – Geoloogia	2218 5016 9649	2218 5016 9649	2121 94 9
Numismaatika	5485	5156	1265
Mihkli talumuuseum	1105	1105	963

1.4. Saaremaa Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

Saaremaa Muuseumis on 2018. aasta 22. oktoobri seisuga 32 koosseisulist töötajat (täistööajale summeeritud).

SA Saaremaa Muuseumi koosseisus on järgmised filiaalid: 1992. aastast Saare Arhiivraamatukogu ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, 1959. aastast Mihkli Talumuuseum. SA Saaremaa Muuseum ning Saare Arhiivraamatukogu asuvad aadressil Kuressaare, Lossihoov 1. Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum asub Kuressaares, Vallimaa tn 7. Filiaalil puudub oma kogu, püsinäitusel olevad museaalid pärinevad põhimuuseumi kogust. SA Saaremaa Muuseumil on Kuressaare kindluse territooriumil järgmised hoidlad: Kantselei kelder, Raamatukogu, Raamatukogu kelder, Suurtükitorn ja Vallihoidla. 2016. aasta keskpaigast kuulub muuseumile endine Saare maa-arhiivi hoone (aadressil Arhiiv tn 1), kus on viis hoidlaruumi. Mihkli Talumuuseum asub Kihelkonna vallas Viki külas ning püsinäitusel on valdavalt eksponeeritud museaalid filiaali oma kogudest. Mihkli Talumuuseumis on laut-hoidla ja kantselei-hoidla.  Püsinäitused ja ajutised  näitused on Kuressaare linnuses, Suurtükitorni keldris ja Püssirohutorni keldris, Põhjabastioni flangil eksponeeritakse ajaloolisi suurtükke. Lisaks on võimalik ajutise näituse pinnana kasutada Põhjabastioni väravakäiku.

Kogude täiendamise, korrastamise ja kättesaadavaks muutmise eest on vastutus jagatud järgnevalt:

Kogude täiendamine (analüüs, planeerimine, läbiviimine): kogude- ja publitseerimise osakond (peavarahoidja ja teadussekretär), teadurid ja koguhoidjad.

Digiteerimine: kogude- ja publitseerimise osakond.

Hoiustamine, säilitamine: kogude- ja publitseerimise osakond.

Kogu kasutatavus (uurijate teenindamine, näituste ja trükiste  koostamine, uurimuste, näituste ja trükiste koostamine, haridusprogrammid): kogude- ja publitseerimise osakond, müügi- ja arendusosakond (müügi- ja arendusjuht, programmijuht, muuseumipedagoog), Saare Arhiivraamatukogu (bibliograaf-koguhoidja), Mihkli Talumuuseum (juhataja) ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseumi külastusjuht.  

Sihtasutuse tegevust kavandab SA Saaremaa Muuseumi nõukogu, kes korraldab ühtlasi asutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogul on kuus liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm liiget, kellest kaks määratakse kultuuriministri ning üks rahandusministri ettepanekul, ning Saaremaa vallavalitsus määrab kolm liiget. SA Saaremaa Muuseumi nõukogu ülesanded ja töökorraldus on täpsemalt määratletud põhikirjas.

1.5. SA Saaremaa Muuseumi koostöövõrgustik

• Saare maakonna väikemuuseumid ja külastuskeskused. Ühisnäitused, koostöö püsinäituste koostamisel ja täiendamisel, nõuanded kogude korrastamise, registreerimise ja säilitustingimuste parandamise alal, infovahetus.
• Muhu Muuseum. SA Saaremaa Muuseumi esindaja osaleb nõukoja töös, lisaks ühised näituse ja -kogumisprojektid, õppereisid.
• SA Hiiumaa Muuseumid. Infovahetus ja ühised näituse- ja kogumisprojektid.
• SA Eesti Meremuuseum. Ühised kogumisprojektid, infovahetus, näitused.
• Ühised koostöö-, kogumis- ja kogude hindamisprojektid.
• Tallina Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Ühisnäitused, konsultatsioonid kogude säilitamise ja konserveerimise teemadel.
• Interessengemeinschaft Ösel 1941–44. Püsiekspositsiooni eri lõikude tarvis materjalide hankimine, muuseumikogude täiendamine, vastastikkune teabevahetus, ühisüritused.
• Saaremaa Rüütelkond. Püsiekspositsiooni eri lõikude tarvis materjalide hankimine, muuseumikogude täiendamine, vastastikkune teabevahetus, ühisüritused.
• Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski. Ajalehe “Arensburger Wochenblatt” väljaandmine, materiaalne tugi muuseumi aastaraamatute väljaandmisel.
• Läänemere-äärsete linnuste ja muuseumide assotsiatsioon (The Association of Castles and Museums around the Baltic Sea). Ühisüritused.
• Kuressaare Ametikool. Muuseum on õpilastele allikaliseks baasiks ja võimaldab kasutada kogusid koolitundide läbiviimiseks ning praktikatööde ettevalmistamisel.
• Maakonna põhikoolid ja gümnaasiumid. Arhiivraamatukogu ja fotokogu on abiks õpilaste uurimuste koostamisel, muuseumitöötajad viivad läbi erinevaid programme (ajaloo- ja loodusteemalised) nii koolides kui ka muuseumis.
• Antikvariaadid, erakogujad. Infovahetus, abi kogude täiendamisel.
• Saaremaa Giidide Ühing. Infovahetus.
• Tallinna Tehnikaülikooli Meremajanduse keskus Kuressaares. Loengud Saaremaa ajaloo teemadel.
• Eesti Muinsuskaitse Selts. Ühisnäitused, -üritused ja õppereisid.
• Kaitseliidu Saaremaa Malev. Infovahetus ja ühisüritused.
• Saaremaa Sõjavara Selts. Infovahetus ja ühisüritused.
• Saaremaa Merekultuuri Selts. Ühisüritused ja -näitused.
• Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond. Ühisüritused ja -näitused.
• Sztumi rüütlite vennaskond. Ühisüritused (Kuressaare lossi päev).
• vanamuusikaansambel Rondo. Ühisüritused (Muusemiöö, Piiskopi pidusöök, Kuressaare lossi päev).
• Loodusteemalised ühisüritused Mihkli talumuuseumis.
• Saaremaa Ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskus. Ühisprojektid.
• Eesti Hoiuraamatukogu. Info- ja teavikute vahetus.
• Saare Maakonna Keskraamatukogu. Infovahetus, ühisnäitused.
• MTÜ Kadakmari. SA Saaremaa Muuseum on koostööpartner Saaremaa rahvariiete valmistamise kursustel.
• Ajalehed “Saarte Hääl” ja “Meie Maa”. Kaastöö ajalehtedele, ajalooliste fotode avaldamine.
• Eesti Televisiooni Saaremaa korrespondendipunkt.
• Raadio “Kadi”. Muuseumi reklaami edastamine ja muuseumi tegevuse tutvustamine.
• Sihtasutus Saaremaa Turism. Ühisürituste korraldamine.
• MTÜ Visit Saaremaa. Infovahetus, ühisüritused.
• Kuressaare Kultuurivara. Vastastikune abi ürituste korraldamisel.
• Kuressaare Linnateater. Vastastikune abi ürituste korraldamisel.
• Saaremaa vallavalitsus. Infovahetus, nõustamine, rahalised toetused jne.
• Eesti Töötukassa Saaremaa osakond. Vabatahtlike ja praktikantide töö, töötajate otsingud.

Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid.

SA Saaremaa Muuseum juhindub  oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, kultuuriministri määrustest ja käskkirjadest, teistest  õigusaktidest ning kehtivast põhimäärusest.

Seadused: Muuseumiseadus, Arhiiviseadus, Muinsuskaitseseadus, Autoriõiguse seadus, Avaliku teabe seadus, Digitaalallkirja seadus, Isikuandmete kaitse seadus, Riigivaraseadus, Rahvaraamatukogu seadus.

Määrused: SA Saaremaa Muuseumi põhimäärus, Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord, Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord, Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus,

Muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asjade üle arvestuse pidamise  kord, Arhiivieeskiri

Arengukavad ja juhendid : „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, Rahvusarhiivi juhendid, ICOMi muuseumide eetikakoodeks, tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–23“.

Asutusesisesed dokumendid: SA Saaremaa Muuseumi arengukava aastateks 2018–2022,  Kogude korraldamise eeskiri, Kogude kasutamise kord, Kogude kasutamise hinnakiri, ametijuhendid.

2. Kogumispõhimõtted

2.1. Kogumise eesmärk

SA Saaremaa Muuseum kogub ajaloolist, teaduslikku, esteetilist ja vaimset väärtust omavat materjali, mis on seotud saarlastega ja on iseloomulik Saaremaa pärimuskultuurile ning tänapäeva elu-olule. Muuseumi kogumistöö hõlmab Saare maakonda ilma ajaliste piiranguteta.

2.2. Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

Lisaks SA Saaremaa Muuseumile on Saaremaaga seotud üksikesemeid kui ka kollektsioone mitmetes Eesti muuseumides. Näiteks Eesti Ajaloomuuseumis on pitsereid, fotosid jms; Eesti Arhitektuurimuuseumis hoonete projekte, fotosid; SA Eesti Kunstimuuseumis Saaremaa kunstnike teoseid ja Saaremaa motiive; Eesti Maanteemuuseumis teedeehitusega seotud materjale; Eesti Rahva Muuseumis käsikirju, esemeid, rahvarõivaid, fotosid jms; Eesti Kirjandusmuuseumis Saaremaa kirjameeste ja kirjanike ning nende loominguga seotud materjale; Eesti Piimandusmuuseumis Saaremaa Piimatööstuse materjale; Eesti Põllumajandusmuuseumis esemeid, fotosid; SA Eesti Meremuuseumis materjale kalatööstustest, sadamatest, laevaehitusest, meremeestest jms; Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis Peeter Süda materjalid; erinevaid materjale on ka SA Eesti Vabaõhumuuseumis ja SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.

Saare maakonnas tegelevad oma piirkonna ajaloo talletamisega ka Muhu saarel tegutsev ning vallale kuuluv Muhu Muuseum ning Rannarootsi Muuseumile kuuluv Ruhnu Muuseum. Peale nende tegutseb maakonnas suur hulk väikemuuseume, mis on valdavalt eraomanduses. Kõik nad tegelevad kitsamalt mõne Saaremaad puudutava  teema või väiksema piirkonnaga. Erinevalt SA Saaremaa Muuseumist on nende kogumistegevusel teised eesmärgid ning valdav osa kogutud materjalist on eksponeeritud. Mustjala kodulootuba kajastab oma piirkonna elu-olu; Kaarma koolide muuseumil on rõhk oma piirkonna hariduslool; Kolhoosikorra muuseumil Saklas on kodulooline väljapanek, mille põhirõhk on 1947. aastal asutatud, Teise maailmasõja järgse Eesti esimese kolhoosi ajalool; MTÜ Saaremaa Sõjavara militaarkogu Orissaares kajastab 20. sajandi sõjategevust Saaremaal; Kaali külastuskeskuses on meteoriitika- ja paekivimuuseum; Angla külastuskeskus eksponeerib muuhulgas Karja kihelkonna materjale; Sääre Ajalootuba eksponeerib Sõrve poolsaare militaarleide, millele lisaks saab tutvuda looduslooliste ning Sääre küla ümbruse ajalugu kajastavate materjalidega; Lõmala külastuskeskuses on rannakalurite ja meresõidu ajaloo teemaline väljapanek “Rannakalurite eluolu”;  Jööri külamuuseum kogub kohalikku aja- ja kultuurilugu kajastavaid etnograafilisi esemeid; Lembit Kadariku raadiote kollektsioon Saklas koosneb raadiotest, televiisoritest, grammofonidest ja magnetofonidest; Miilaste talu vanavarakogu Kehila külas sisaldab merenduse ja kalandusega seotud etnograafilisi esemeid, mis kajastavad eeskätt Tagamõisa poolsaare rannarahva elu-olu; Karja ajalootuba näitab oma piirkonna elu-olu; Abruka Muuseumi Selts kogub materjali saare ajaloo kohta; Tammisaare talu vabaõhumuuseumi ruumides on sisustatud ajaloolis-olustikulised interjöörid koos ligi sajandivanuseid rahvarõivaid kandvate mannekeenidega; Sõrve Külastuskeskuses on võimalik tutvuda tuletornide, päästejaamade ja laevahukkude teemalise väljapanekuga.

Väljaspool Eestit on  20. sajandi algul Saaremaal kogutud etnograafiline materjal hästi esindatud Ungari Etnograafiamuuseumis ja Venemaa Etnograafiamuuseumis Peterburis.

 2.3. Kogu täiendamise üldpõhimõtted

Museaalid jõuavad muuseumi näituseprojektide ja uurimistöö raames toimuva kogumistöö tulemusena, aga ka annetuste või ostmise tulemusel. 

Muuseum lähtub oma kogumistöös järgmistest põhimõtetest:

• Muuseum keeldub annetuste, kingituste, pärandi, likvideeritavate asutuste või teiste muuseumide tervikkogude vastuvõtmisest, kui see ei vasta muuseumi profiilile, missioonile või kogumispõhimõtetele. Loobudes oma prioriteetidega mittesobivast või kogus juba esindatud objektist, soovitab SA Saaremaa Muuseum objekti omanikule teisi muuseume, arhiive, raamatukogusid jms. Võimalusel jagab muuseum loobutavast objektist teavet teiste asutustega. 

• Muuseum ei omanda materjali, mida ei ole võimalik nõuetekohase hoolsusega  (s.t puuduvad füüsilised tingimused ja/või rahalised ressursid) kataloogida,  säilitada, hoiustada või eksponeerida. Muuseum ei võta vastu materjali, mille seisukord võib kahjustada teisi museaale, muuseumi külastajaid või töötajaid või kui üleandja esitab eritingimusi, mida ei ole võimalik täita.
• Muuseum arvestab kogumisel teise sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtetega. Üldjuhul ei kogu muuseum asju, mille kogumise ja säilitamisega tegeleb professionaalselt ja süstemaatiliselt mõni teine muuseum. Erandiks on olukorrad, kui nendel asjadel on lisaväärtus Saaremaa ajaloo seisukohast või kui nende esemete kogumine aitab kaasa kogude terviklikkusele.
• Muuseum ei omanda materjali, mis on omandatud ebaseaduslikult Eestis või teises riigis või on ebaseaduslikult teisest riigist välja viidud. Enne  kultuuriväärtusega asja omandamist üritab muuseum välja selgitada asja päritolu.

2.4. SA Saaremaa Muuseumi kogu täiendamise sisulised kriteeriumid

Muuseum hindab kogudesse vastuvõetavaid museaale kas kollektsioonide või üksikobjektidena lähtuvalt järgmistest põhikriteeriumidest:

• ajalooline väärtus. Kas objekt on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või tegevusega? Mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või  eluviisi kohta? Kas/kuidas aitab objekt paremini kohalikku ajalugu mõista?
• esteetiline väärtus. Kas objekt on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud oskustest? 
• teaduslik või uurimuslik väärtus. Kas teadlastel on tänapäeval või tulevikus huvi objekti põhjalikumalt uurida?
• sotsiaalne või vaimne väärtus. Kas objektiga on seotud mingid uskumused, ideed, lood, kombed, tavad, mis on tänapäeval olulised teatud kogukonna või inimgrupi jaoks?

Vastuvõetavate museaalide väärtuse määramisel kasutatakse koosmõjus põhikriteeriumidega järgmisi täiendavaid kriteeriume:

• päritolu. Kes oli objekti omanik, kasutaja või valmistaja? Kus ja kuidas seda kasutati? Kuivõrd hästi see on dokumenteeritud?
• iseloomulikkus/tüüpilisus. Kas see on teatud liiki objektide, tegevuste, eluviisi või ajalooperioodi tüüpiline näide?
• Kas see on haruldane, ebatavaline või erakordselt hea näide teatud objektist? Kas see on erakordselt hästi dokumenteeritud, võrreldes teiste samalaadsete objektidega?
• seisund, terviklikkus. Kas objekt on hästi säilinud, töökorras? Kas see on säilinud ilma tahtlike või juhuslike muudatusteta, mis takistaksid tema tajumist originaalina?
• Kas objekti abil on võimalik interpreteerida sündmusi, kogemusi, inimesi jne ning tuua välja nende erinevaid aspekte? Kas see aitab muuseumil jutustada mingit lugu? Kuidas seostub muuseumi näituste kavaga ja/või haridusprogrammidega?

 2.5. SA Saaremaa Muuseumi kogu hetkeseis ja täiendamisvajadus

ARHEOLOOGIA

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 10653 museaali.

Kogusse kuuluvad:

• Juhuleiud. Sisaldab Saaremaa eri paikadest leitud kivikirveid, talbu, odaotsi, ehteid jt. muinasesemeid. Juhuleidude hulka kuuluvad ka 16.–17. sajandi peitleiud Neemi külast (1960), Nõmmkülast (1965), Tõrise mündiaardesse  kuuluvad esemed (1999), Kõnnu kiviaja asulakoha kokkulükatud kultuurkihist kogutud muinasesemed.
• Kaevamisleiud. 2/3 kogusse kuuluvate museaalide puhul on tegemist arheoloogilistel kaevamistel kogutud leidudega. Esimesed arheoloogiakogusse jõudnud kaevamisleiud pärinevad Saaremaa Uurimise Seltsi kogust, esimesed sõjajärgsed Liiva-Putla tarandkalme kaevamistelt (1963). Kogu kiire täienemine algas 1980. aastate lõpus seoses arheoloogiliste kaevamistega Kahutsis, Piilas, Tõnijal, Lepnas jm.
• Ehitusarheoloogilise järelevalve käigus kogutud ja muuseumile üle antud leiud. Siin on leide Kaarma pastoraadist, Maasilinnast, Kuressaare linnast jm.

Arheoloogiakogu suuremad kollektsioonid pärinevad  Kuressaare kindlusest  ja Kahutsi maalinnast. Üks viimase aja huvitavamaid leiukomplekte saadi Salme muinaslaevade väljakaevamistelt.

Uurimused

Mägi, M. Ühe ülikupere lugu. Tuulingumäe tarandkalme Tõnijal. – Saaremaa

Muuseum. Kaheaastaraamat 1997–1998. Kuressaare 1999, lk. 3–17; Kiudsoo, M. Tõrise aardeleid. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999– 2000. Kuressaare 2001, lk. 58–64; Püüa, G. Arheoloogiakogu kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat  2001–2002. Kuressaare 2003, lk. 43–65; Leimus, I. Haruldane viikingiaegne mündiaare. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 260–270;  Pärn, A., Russow, E. Kaarma pastoraat – kas Saaremaa vanim kivihoone? –  Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2005–2006. Kuressaare 2007, lk. 30–53; Kiudsoo, M. Põhjasõjaaegne mündiaare Saaremaalt Kuke külast. – Saaremaa  Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk. 69–79; Mägi, M. Saaremaa muinassadamad – Viltina. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat  2007–2008. Kuressaare 2009, lk. 3–35.

Kogu täiendamine

Arheoloogiakogu täiendamine sõltub linnas või maakonnas toimuvate väljakaevamiste hulgast ning mahust. Prioriteetsed on Kuressaare kindluse territooriumilt saadavad leiud.

ARHIIV

Arhiiv jaguneb neljaks alakoguks.

Raamatud

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 11080 museaali.

Kogusse kuuluvad:

• Saare maakonna ja saarlaste kohta tervikuna avaldatud või nende kohta
•  andmeid sisaldavad teosed;
• Saare maakonnast pärit, siin elanud ja tegutsenud autorite teosed;
• Saare maakonnas tegutsenud ja praegu tegutsevate trükikodade toodang;
• kooliõpikud;
• kalendrid;
• vaimulik kirjandus (piiblid, katekismused, lauluraamatud, jutluseraamatud, palveraamatud jm.), mille valdav osa ilmunud enne 1940. aastat.

Raamatukogus on tuntud saarlaste – Joosep Aaviku, Karl Palki, Aira Kaalu jpt. isikkogusid. Väärtuslikud on Saaremaa aja- ja kultuuriloo jaoks oluliste isikute autograafe sisaldavad raamatud ning maakonnas tegutsenud asutustele ja organisatsioonidele kuulunud ning nende templitega märgistatud trükised.

Vanim trükis on Martin Lutheri kaasaegse Johann Spangenbergi poolt kirja pandud katekismus, mis on trükitud Magdeburgis 1562. aastal. Teos kuulus omal ajal Kuressaare Laurentiuse kogudusele.

Uurimused

Äär, K. Raamatukogu kujunemisest. – Saaremaa Muuseum.  Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 305–352.

Kogu täiendamine

Täiendatakse valikuliselt Saaremaa autorite ja Saaremaa ajalugu, kultuuri, kunsti, haridust, sporti jms puudutavate teostega. Valiku tegemisel arvestatakse nn personaalse momendiga: pühendus, tempel, kellelegi kuulunud vms.

Perioodika

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 2077 museaali.

Kogusse kuuluvad:

• Saare maakonnas ilmunud perioodika.
  Siin on peale päevalehtede vaimulikku ajakirjandust, sovhooside, kolhooside jt. asutuste ning ettevõtete infolehti, vallalehti, koolilehti ning mõningaid muid erineva suunitlusega ja lühiajaliselt ilmunud perioodilisi väljaandeid. Teiste hulgas on kogus vanim Kuressaares trükitud ajaleht (teadeteleht) “Annoncenblatt”, mis ilmus 1865–82 ning mille siin säilitatavad aastakäigud (1865–70, 1873–74, 1878–82) on teadaolevalt ainukesed Eestis. Perioodika ainueksemplare on kogus veelgi, näiteks illegaalne kommunistlik ajaleht “Saare Tööline” 1929, nr. 1(2) ja “Известия Моонзундской укрепленной позиции” 1917. a. 14. märtsi number. Haruldased on Liivimaa asekuberneri Balthasar von Campenhauseni poolt 1785–94 välja antud käsikirjalised ajalehed “Arensburgische Wochen- oder Intelligenzblätter”.
• Mujal Eestis ja välismaal ilmunud perioodika.
  Valdava osa moodustab enne 1940. aastat ilmunud eestikeelne perioodika. Suurem osa võõrkeelsest perioodikast on ilmunud 19. sajandil (näit. Saaremaa Uurimise Seltsile kuulunud teaduslikud seeriad). Teiste hulgas on kogus  J. H. Rosenplänteri poolt 1813–32 välja antud esimene eestiaineline teaduslik seeriaväljaanne “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehsthnischen Sprache”, millele tegid kaastööd ka mitmed Saaremaa pastorid (J. W. L. von Luce, P. H. von Frey, A. H. Schmidt).
• Välis-eesti perioodika
  Kogu on kujunenud alates 1990. aastatest põhiliselt välis-eestlastest saarlaste annetuste või pärandite teel. On nii üksiknumbreid kui numbrikomplekte, terviklikumaid aastakomplekte on rohkem Rootsis ilmunud ajalehtedest, kõige täielikumalt on esindatud “Eesti Päevaleht”.
• Mujal Eestis ja välismaal ilmunud ajalehtede ja ajakirjade üksiknumbrid, mis sisaldavad Saare maakonda või saarlasi käsitlevaid artikleid.
• Separaadid.
  Separaatide kogus on Saare maakonna (loodus, ajalugu, keel ja kirjandus) ja saarlaste kohta kirjutatud artikleid. Valdava osa moodustavad aga Saare maakonnast pärit, siin elanud ja tegutsenud autorite erialased kirjutised.

Uurimused

Äär, K. Saaremaa vaimulik ajakirjandus enne 1940. aastat. – Saaremaa Muuseum.  Kaheaastaraamat 1999–2000. Kuressaare 2001, lk. 247–269.

Kogu täiendamine

Kogu täieneb Saare maakonnas ilmunud /ilmuva perioodikaga; Saare maakonnas ilmuvaid päevalehti ei säilitata muuseumi põhikogus. Tänu otsekontaktidele täiendatakse kogu süsteemselt piiratud leviku ja tiraažiga kohalike omavalitsuste perioodiliste väljaannetega, mida sageli ei trükita trükikodades ning mis seetõttu ei jõua suurte raamatukogude fondidesse.

Käsikirjad

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 1349 museaali.

Kogus on esindatud mälestused, elulood, suguvõsauurimused, ajaloolised õiendid ehitiste kohta, ehitusarheoloogiliste tööde aruanded, arheoloogiliste väljakaevamiste aruanded, kodu-uurimuslikud tööd, Saare maakonna üldhariduskoolide õpilastööd, üliõpilastööd, kroonikad, päevikud, laulikud, eluolulised ja etnograafilised kirjeldused jm.

Suurema osa kogust moodustavad kohauurimuslikud ja isikuloolised tööd. Esimeste seas on arvukamalt esindatud Albert Seppeli Leisi piirkonna, Manivalde Jõgi Lääne-Saaremaa ja Eldur Seegeli Sõrve poolsaare ajalugu käsitlevad materjalid. Temaatiliselt on enim käsikirju hariduse alalt. Suurel hulgal leidub mitmesuguseid mälestusi, mis peegeldavad pöördelisi ajaloolisi sündmusi ning nende taustal saarlaste elulugusid

Kogu täiendamine

Täiendatakse maakonna õpilaste, koduloolaste jt. paremate töödega, mis käsitlevad nii saarlaste elu-olu kui Saaremaad üldiselt. Valikuliselt lisandub kogusse ka parimaid kõrgkoolide lõputöid.

Dokumendid

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 17533 museaali.

Kogu sisaldab väga erinevaid dokumente, mis kajastavad saarlaste igapäevaelu ja tegevusvaldkondi ning ajaloolisi sündmusi. Temaatiliselt on rohkem dokumente põllumajanduse, hariduse ja teatri kohta. Isikkogudest on märkimisväärsed Aira Kaalu, Alma Klaureni, Gustav Ränga, Joosep Aaviku jt. omad. Silmapaistev on Johannes Aaviku mitmekülgne pärand. Siin leidub keelealaseid käsikirjalisi materjale, kirjavahetust ja igapäevast eluolu kajastavaid dokumente.

Peale selle sisaldab dokumendikogu vähesel määral maa- ja turistikaarte, filateeliat, eksliibriseid, etikette ning väiketrükiseid.

Kogu vanim dokument on vabaduskiri, mille Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg andis 1532. aastal Koguva küla talupojale Hanskele.

Kogu täiendamine

Kogu täiendatakse originaaldokumentidega ja valikuliselt väiketrükistega, mis kajastavad Saaremaad või Saaremaalt pärit isikute või asutuste/organisatsioonide elu ja tegevust. SA Saaremaa Muuseum ei kogu dokumente, mis kuuluvad Rahvusarhiivi huvisfääri.

BONISTIKA

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 402 museaali.

Kogu on kujunenud põhiliselt annetuste alusel ja koosneb peamiselt Saaremaal/Eestis käibel olnud paberrahadest. Suuremad kollektsioonid on Tsaari-Venemaa ja NSV Liidu ning  Saksamaa eri perioodide okupatsioonirahad. Harulduste hulka kuuluvad Saaremaa Maakonnavalitsuse 5%-lise võlakohustuse ehk nn. Nepsi raha kaks eksemplari.

Kogu täiendamine

Kogu aktiivselt ei täiendata.

FILMI-FONOKOGU

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 1368 museaali.

Kogu videomaterjalist moodustavad suure osa ETV Saaremaa-teemalised saated “Meite Maa”. Siin on ka omaaegse kohaliku televisiooni Kadi TV tehtud saateid ja videofilme. Suure osa kogust moodustab Saaremaa-teemaline filmimaterjal, mille autor on pikaaegne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetaja ning Eesti Televisiooni ja teiste telekanalite korrespondent Endel Kurgpõld.

Kogu täiendamine

Kogu täieneb peamiselt amatöörfilmimaterjaliga ning kogumisprojektide käigus salvestatud intervjuudega.

FOTOKOGU

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 68985 museaali.

Kogu sisaldab fotosid, negatiive ja postkaarte.

Peaaegu kõik eluvaldkonnad on fotodega kaetud, küll erinevas mahus. Suhteliselt kõige rohkem on isikufotosid. Temaatiliselt suurimad grupid on: 1919. aasta mässuga seotud isikud, II maailmasõjast osavõtnud ja sõjajärgsed põllumajanduslike ühismajandite töötajad. 

Üksikisikutest on enim fotosid Gustav Rängast, Viktor Kingissepast, Johannes ja Joosep Aavikust jt. Eluvaldkondadest on kõige rohkem fotosid hariduse kohta, millest märkimisväärne osa on Saaremaa Ühisgümnaasiumist. Hea ülevaate saab  majandustegevusest ja kultuurielust Saaremaal läbi aegade. Rohkesti on fotosid Kuresaare linnusest ja linnast, Saaremaa kirikutest, mõisatest jmt.

Kogus on vähemal või suuremal määral esindatud kõik Saaremaal enne 1940. aastat tegutsenud fotograafid. Enim fotosid on Nikolai Königsfestilt, Martin Jakobsonilt, Karl Grepilt, Otto Eduard Buhganilt ja Mihkel Õnniselt.

Kogus on terve rida haruldasi albumeid ja kollektsioone, nagu 1892. aastal koostatud Aleksander Grünbladti album Kuressaarest, Richard Kirchhoffi 1943. aasta fotoseeria Saaremaast ja Ruhnust jmt.

Uurimused

Püüa, E. Saaremaa fotograafid 1864–1940. Saaremaa Muuseumi toimetised. Kuressaare 2002.

Kogu täiendamine

• Saaremaa vanema perioodi fotograafide looming
• Olulised sündmused ja üritused nii linnas kui maakonnas (Ooperipäevad, Merepäevad jms)
• Väljapaistvad isikud
• Kuressaare kindlus
• Kaasaegse Saaremaa elu-olu, olulised hooned jms

Lisaks originaalfotodele omandab muuseum ka digireprosid, kuid seda ainult tingimusel, et muuseumil ei ole võimalik reprode aluseks olnud fotosid originaalis omandada (nt perekonna valduses olevad albumid) ning et originaalfotod ei ole arvel mõnes teises mäluasutuses.

KULTUURILOOLINE KOGU

Kogu jaguneb kuueks alakoguks.

Esemekogu

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 8612 museaali.

Kogu sisaldab väga erinevaid etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid alates juuksenõeltest kuni traktorini “Universal”. Märkimisväärne osa museaalidest on seotud talueluga, kogutud kõigist Saaremaa kihelkondadest. Suuremad esemegrupid on toidu valmistamise ja säilitamisega seotud nõud, loomapidamisel ja põlluharimisel kasutatud töövahendid, mitmesugused käsitööriistad. Kogus on peaaegu kõiki Saaremaa olulisi eluvaldkondi kajastavaid esemeid. Siin on museaale, mis on seotud pöördeliste ajalooliste sündmustega või kuulunud tuntud saarlastele, nagu Aadu Hindile, August Mälgule, Gustav Rängale, Johannes ja Joosep Aavikule jt.

On museaale, mis kajastavad Saaremaa asutuste ja organisatsioonide tegevust, näiteks Tallinna Juveelitehase Aste tsehhist, Saaremaa Piima- ja Lihatööstusest; koolidest, nõukogudeaegsetest sõjaväeosadest jmt.

Liigiti on suurimad mitmesuguste pudelite, pitsatite ja stampide ning raadiotehnika kollektsioonid. 

Kogu vanimad dateeritud eksponaadid on sadulseppade ja rihmategijate tsunfti lakipitsat 1701. ja härjasarvest püssirohusarv 1708. aastast, aga ka Eesti üks vanim tuletõrje vanker-prits, mis pärineb 1830. aastate Kuressaarest.

MÖÖBEL

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 442 museaali.

Ligi poole kogust moodustavad toolid, tugitoolid, diivanid ja pingid. Kogu sisaldab nii kohapeal valmistatud toodangut nagu Kärlal tehtud aiatoolid, Kuressaare Tööstuskooli toodang kui ka olulisi näiteid mööbliajaloost, nagu viini ja lutheri toolid jmt. Suure väärtusega on asutustele ja tuntud saarlastele kuulunud mööbel, aga ka linnakodust pärinev või talumehe poolt meisterdatu. Tähelepanuväärseimad on Saaremaa Rüütelkonna tellimusel 1910. aastal Kuressaare linnuse jaoks valmistatud toolid, Johannes ja Joosep Aavikule, perekond Kingissepale, Alma Klaurenile jt. kuulunud mööbel. Mööblit on ka Kuressaare kohtumajast, kunagisest Haagi palvemajast jm.

KOGU VÄÄRIKAIMAD ESEMED ON 18. SAJANDI ALGUSE BAROKSED TOOLID KURESSAARE RAEKOJAST.

Relvakogu

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 153 museaali.

Suur hulk tuli- ja külmrelvadest pärineb muuseumi nn. vanadest kogudest. Neist suur osa on muuseumisse laekunud 1929/30. aastavahetusel Eesti Vabariigi kaitseväe arsenalilt. Relvakogu on täienenud tänu mitmele eraisikule, kuid lisa on saadud ka  rajooni täitevkomitee siseasjade osakonnalt, Saare Politseiprefektuurilt jm.

Tekstiil

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 2028 museaali.

Kogusse kuuluvad: 

• Rahvariided.
  Liigiliselt on siin kõige rohkem peakatteid, vöösid ja paelu. Kihelkonniti on kõige arvukamalt esindatud Ruhnu, Muhu ja Mustjala. Osa rahvariideid on määratletud suurema piirkonna järgi, nagu Sõrve, Ida-Saaremaa jt.
• Üleriided, mida hakati koguma 1950. aastatel.
• Aluspesu näidised on valdavas osas valmistatud enne 1940. aastat.
• Mundrid ja vormid.
• Voodi- ja lauapesu.

Valdava osa tekstiilikogust moodustavad naiste rõivad. Laste- ja meesterõivaid on suhteliselt vähe.

Kogu tähelepanuväärsemaid museaale on vanast kogust pärinev katoliku vaimuliku ametirüü – kaasula, Muhu naise pärltikandiga must seelik jmt.

Uurimused

Soorsk, M. Esemekogu kujunemisest. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 271–304; Jakovlev, T. Läänetuulte toodud – muidu saadud. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Kuressaare 2003, lk. 169–188.

MÄRGID JA MEDALID

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 1853 museaali.

Kogusse kuuluvad Saaremaaga seotud suveniir-, ameti- jm. märgid. Siin on mitmesuguseid medaleid ja ordeneid, eraldusmärke (rosette, linte/paelu), paguneid ja õlakuid jm.

Suuremad valdkonnad:

• Saaremaa eri paigad, sh. loodusobjektid;
• Haldus, poliitika, sõjandus: kohtuvõim, politsei, erinevad armeed, sõjad;
• Kultuur: laulupeod, koorid, seltsid, ühingud;
• Sport: võistlused, ühingud, sportlased;
• Haridus: koolid, lõpumärgid, laste- ja noorteorganisatsioonid;
• Majandus: ettevõtted, asutused, ühismajandid;
• Kohaliku toodangu näidised.

Vimplid, embleemid, kleebised

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 1107 museaali.

Suuremad valdkonnad:

• Sport – umbes pool kogust; kõige arvukamalt on esindatud matkasport oma embleemidega;
• Kultuur;
• Haridus: mitmesugused haridusasutused, laste- ja noorteorganisatsioonid, õpilas- ja üliõpilasmalev;
• Saaremaa: eri paigad, loodus ja looduskaitse;
• Ajalugu ja poliitika:  II maailmasõja sündmuste tähtpäevad, erakondadega seotu;
• Majandus:  Saaremaal tegutsenud ettevõtted;
• Põllu- ja metsamajandus: ühismajandid.

Kultuuriloolise kogu täiendamine

• Kuressaare kui suvituslinn ja merelinn ning sellega seonduvad esemed, suveniirid
• Kohalike omavalitsuste tegevus ja valimised
• Kohalik tööstus nii linnas kui maakonnas
• Kohalikud seltsid ja organisatsioonid
• Olulised isikud ja nende tegevus
• Relvakogu aktiivselt ei täiendata
• Mööblikogu täiendatakse, eelistades kohapeal valmistatut.

KUNST

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 599 museaali.

Kogu sisaldab maale, graafikat, skulptuure ja tarbekunsti.

Üle viiendiku museaalidest pärineb nn. vanast kogust: keskaegsed puuskulptuurid, vappepitaafid jm. See kogu on oma 13. sajandi esimesel poolel valmistatud Kärla krutsifiksi ja sama sajandi  lõpus nikerdatud “Kaarma madonna”, 16. sajandi algul valmistatud Kaarma vana altarireljeefiga “Maarja kroonimine” jt. muuseumi üks väärtuslikumaid kollektsioone.

Lisaks kuuluvad kogusse:

• Saaremaalt pärit kunstnike ja kohalike harrastuskunstnike teosed
• mujalt pärit kunstnike Saaremaaga seotud teosed
• Muuseumile tähtpäevadeks kingitud taiesed, n.-ö. nomenklatuursed teosed Viktor Kingissepast jms.

Suuremate komplektidega on kogus esindatud:

• Ungari kunstnik Ernö Koch  50 teosega Ruhnust, Kuressaarest ja mitmest Saaremaa eri paigast;
• Eerik Haamer 35 teosega, sh. kaks õlimaali ja hulk visandeid kunstniku viimasest Ruhnu-reisist;
• Külliki Järvila 29 teosega. Peamiselt maastikuvaated graafiliste lehtedena;
• Faina Männik 24 teosega (graafika ja gobeläänid);
• Osvald Timmas 16 akvarelliga.

Uurimused

Ivask, K. Kärla krutsifiks. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Kuressaare 2003, lk. 28–42; Kirss, U. Rudolf Kriisa – unustatud ja taasavastatud pallaslane. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Kuressaare 2003, lk. 210–220.

Kogu täiendamine

Kogutakse valikuliselt eelkõige kohaliku kogukonna poolt tunnustatud kunstnike töid, arvestades teoste originaalsust ja kunstilist väärtust; vajadusel peetakse nõu kunstimuuseumidega. Huvipakkuvamad on Saaremaa motiive kujutavad kunstiteosed (linna- ja maastikuvaated, tuntud isikute portreed jne).

LOODUSKOGU

Looduskogu jaguneb kolmeks alakoguks.

Zooloogia

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 5016 museaali

Suurim kollektsioon on Rannaküla mõisniku Theophil von Polli putukakogu – hea näide ühe piirkonna putukafaunast kindlal ajavahemikul. Isendid on kogutud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Teine suur kollektsioon sisaldab 20. sajandi I poolel Saaremaalt kogutud linnumune. Arvukast linnu- ja imetajakaavikute kogust 2/3 on enam kui sajandi vanune.

Kirjandust kogu kohta:

Azarov, S. Saaremaa Muuseumi zooloogiliste kogude kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1993–1994. Kuressaare 1995, lk. 218–223;

Talvi, T. W. von Szeliga-Mierzeyewski kui  Saaremaa putukate uurija. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1995–1996. Kuressaare 1997, lk. 208–217.

Geoloogia

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 9649 museaali.

Kõige arvukamalt on esindatud Saaremaa kivistised, mille  põhiosa on kogutud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Jaani lademest (peamiselt Paramaja pangalt) T. von Polli poolt). Kivististest kõige väärtuslikumad on Baltoeurypterus’ed Viita paemurrust.

Kivimid ja mineraalid ei pärine ainult Saaremaalt. Neid on muuseumi vanasse kogusse sattunud erinevatest paikadest, ka väljastpoolt Eestimaad.

20. sajandi II poolest pärinevad kivimid ja kivistised on kogutud erinevatest Saaremaa lademetest.

Kirjandust kogu kohta:

Azarov, S. Geoloogiliste kogude kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1995–1996. Kuressaare 1997, lk. 218–223.

Botaanika

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 2218 museaali

Suurema osa kogust moodustab Saaremaa soontaimede kollektsioon. Sellesse kuuluva vanima herbaariumi koostas Kuressaare proviisor Valter Koost, kes kogus 1930. aastatel taimi Kuressaarest ja selle lähiümbrusest. Üks suuremaid herbaariume pärineb rohuteadlaselt Julius Tõllilt, kelle kogumistöö jäi peamiselt 1950. aastatesse. Kogu sisaldab ka puiduproove, puukasvajaid, samblikke ja samblaid.

Kogu täiendamine

Looduskogu aktiivselt ei täiendata

NUMISMAATIKA

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli kogus 5485 museaali.

Mündikogu sisaldab juhuleide ja annetusi ning aarde- ja peitleidude koosseisus registreeritud museaale. Kogutud on põhiliselt Eesti/Saaremaa territooriumil eri aegadel käibel olnud münte (Baltica, Venemaa ja NSV Liit, Saksamaa, Rootsi). Lisaks sisaldab kogu ka üksikuid saarlaste poolt eri riikidest kaasa toodud ja muuseumile annetatud münte. Enam kui ¾ numismaatikakogu müntidest pärineb Lõpi, Tõrise ja Kuke küla peitleidudest.

Huvitavamad kollektsioonid:

     – 1962. aastal osteti kogusse esimene müntide kollektsioon. See sisaldab muu hulgas suure hulga araabia münte, mida peetakse haruldaseks viikingiaegseks mündiaardeks Saaremaalt.

     –  Muhu kiriku 1983. aasta restaureerimistööde käigus eemaldatud põranda alt välja tulnud mündid.

     – 1988. aasta Lõpi küla peitleid, mis sisaldas muu hulgas 20 hertsog Magnuse Arensburgi/Kuressaare vermingut.

Kirjandust kogu kohta:

Kiudsoo, M. Tõrise aardeleid. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999–2000. Kuressaare 2001, lk. 58–64; Leimus, I. Haruldane viikingiaegne mündiaare. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 260–270;

Kiudsoo, M. Põhjasõjaaegne mündiaare Saaremaalt Kuke külast. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk.69–79.

Kogu täiendamine

Kogu täienemine sõltub läbiviidavatest arheoloogilistest kaevamistest või pakutavatest aarde-, peit- ja juhuleidudest.

 MIHKLI TALUMUUSEUM

2018. aasta 31. detsembri seisuga on kogus 1105 museaali.

Kogu koosneb põhiliselt talule kuulunud esemetest, dokumentidest, fotodest ja raamatutest. Esemed on valdavalt valmistatud või kasutamist leidnud selle talu elanike poolt. Säilinud on ka talu hoonetekompleks, kuid hooned ei kuulu muuseumi kollektsiooni.

Kogu täiendamine

Mihkli talule kuulunud esemete, dokumentide, fotode ja raamatutega.

 2.6. SA Saaremaa Muuseumi kogu täiendamise protseduurid

SA Saaremaa Muuseumi kogu täiendamise eest vastutab  peavarahoidja. Lisaks neile on kogumistegevusse kaasatud muuseumi juhi asetäitja teadusalal ja kõik koguhoidjad, kes vastavalt uurimisteemadele ja ettevalmistatavatele näitustele võivad läbi viia temaatilisi kogumisaktsioone.

Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumise eest vastutab konkreetne koguja (eelpoolnimetatud muuseumitöötaja), kes vahendab materjalide  jõudmist varasemalt omanikult muuseumisse. Koguja paneb kirja kogutava materjali  kohta käiva informatsiooni (üleandja ja tema kontaktandmed, varasemate kasutajate  andmed, valmistamise ja kasutamise aja, asjassepuutuva legendi, sisulise väärtuse hinnangu), vajadusel korraldab kogu paremaks dokumenteerimiseks pildistamise, filmimise või intervjueerimise. Kogude täiendamise komisjon (kinnitatud juhatuse liikme käskkirjaga) hindab muuseumile kogutavate või pakutavate materjalide väärtust ning sobivust kogusse.

2.7. Juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüs

Muuseumi kogud paiknevad kindluse territooriumil asuvates 18. sajandi lõpus ehitatud hoonetes, mis on kohandatud hoidlateks. Kuuest hoidlast üks paikneb Põhjabastioni Suurtükitornis, suurte esemete hoidla (Vallihoidla) loodekurtiini keldris. Mihkli talumuuseumis on laut-hoidla ja kantselei-hoidla. Mõlemad territooriumid seavad piirid olemasolevate hoidlate juurdeehitusele ning ka uute hoidlate ehitusele. 2016. aasta keskpaigast on muuseumi valduses ka endine Saare maa-arhiivi hoone.  Hoidlate kogupindala on ca 900 m². Kogud on ära jagatud kuue koguhoidja vahel (sh Mihkli talumuuseum).

• Arhiivihoone – 245,75 m². Hoone on spetsiaalselt ümberehitatud arhiivivajadustest lähtuvalt, eelkõige paberdokumentide hoidmiseks. Hetkel on riiulid kohandatud ka teist tüüpi museaalide hoidmiseks. Kliimaseadmed puuduvad.
• Kantselei kelder – 124,96 m². Stabiilsed kliimatingimused sõltuvad rootortüübilisest õhukuivatist. Keskmises ruumis on veidi vaba riiulipinda, ülejäänud kahes annab väikese juurdekasvuvõimaluse asjade ümberpaigutamine ja n-ö tihendamine ning üksikute riiuliplaatide lisamine.
• Raamatukogu – 75,01 m². Stabiilsed kliimatingimused sõltuvad rootortüübilisest õhukuivatist. Raamatuhoidlas ja perioodikahoidlas annab väikese juurdekasvuvõimaluse asjade ümberpaigutamine. Fotohoidlas on säilinud juurdekasvuvõimalused, kuna viimasel ajal on muuseumi kogusse laekunud valdavalt digifotod.
• Raamatukogu kelder – 94,39 m². Stabiilsed kliimatingimused sõltuvad rootortüübilisest õhukuivatist. Praegu on suuremas ruumis olemas kasutamata riiulipinda.
• Vallihoidla – 172 m². Kuna hoidla asub kindluse muldvalli sees, siis on pikaaegsete, stabiilsete säilitustingimuste hoidmine väga keeruline. Eelkõige on juurdekasvuvõimalus kliimamuutuste suhtes vähetundlikke esemete jaoks.
• Suurtükitorn – 183,8 m². Sisuliselt täis, kasutamata on väga üksikud riiulid, mis sobivad eelkõige väiksemõõtmelistele esemetele. N-ö tihendamine halvendaks olemasolevate esemete säilitustingimusi. Kliimatingimusi aitab stabiilsena hoida rootortüübiline õhukuivati.
• Mihkli talumuuseum. Laut-hoidla on kütteta ruum. 2013 ehitati hoidlasse uued riiulid, mis võimaldavad olemasolevat ruumi paremini ära kasutada ning tänu sellele on olemas vaba riiulipinda väikesemõõduliste esemete jaoks. Kantselei-hoidla on elektriküttega ruum, juurdekasvuruumi on väiksemõõdulistele esemetele.

–     Digifailide säilitamiseks on muuseumil failiserver, kus säilitatakse museaalidest valmistatud digikoopiad (nn trükifaile), digifotokogus arvele võetud materjali, muuseumi tegevust kajastavad pildistusi, videoid ja helifaile. Failiserveri toimimise ja koopiate tegemise eest vastutab muuseumi arvutispetsialist. 

2.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

Muuseumikogu analüüs ja hindamine toimub inventuuride käigus, mis igas kogus toimuvad regulaarselt 5-aastase ajavahemiku järel, ning kogude digiteerimise ja andmebaasi sisestamise käigus.

2.9. Museaalide väljaarvamine

Museaalide kogust väljaarvamisel lähtutakse kehtivast Muuseumiseadusest ning juhendist “Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel”.  Inventuuride käigus fikseeritakse puuduvad museaalid, kuid nende kogust väljaarvamise taotlust ei esitata enne, kui nende puudumine on fikseeritud kahe järjestikuse inventuuri käigus. Väljaarvamise protsessi on kaasatud nii kogude täiendamise komisjon kui ka vastava kogu hoidja. Lisaks neile annab oma hinnangu sõltumatu ekspert. Museaali kogust väljaarvamine ja selle edasine saatus kooskõlastatakse võimalusel selle muuseumile müünud või annetanud isikuga.