Customize Consent Preferences

We use cookies to help you navigate efficiently and perform certain functions. You will find detailed information about all cookies under each consent category below.

The cookies that are categorized as "Necessary" are stored on your browser as they are essential for enabling the basic functionalities of the site. ... 

Always Active

Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

No cookies to display.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

No cookies to display.

Saaremaa Muuseum

SIHTASUTUS

Kuressaare linnus

avatakse homme 11.00

Aavikute maja

avatud kokkuleppel

Mihkli talu

avatud kokkuleppel

Sihtasutuse kantselei

E-R 09.00-17.00

Kuressaare linnus: vaata siit

Lossihoov 1
93810 Kuressaare

Saaremaa Muuseum Uudised „Wiiralt. Armastus Strasbourg’is/Pariisi kollektsioon” lossis alates 30. märts

„Wiiralt. Armastus Strasbourg’is/Pariisi kollektsioon” lossis alates 30. märts

 

Alates 31. märtsist on Kuressaare lossi keldrikorrusel avatud näitus Eduard Wiiralti varasematest töödest, tema esimesest Pariisi perioodist.

Kuressaares on väljas 25 tööd, mille omanikuks on Soome helilooja Juhani Komulainen. Kogu omanik külastab näituse lisaürituse raames ka ise Kuressaaret.

Näitus kannab võibolla segadusseajavalt kaht alapealkirja: . Tööd kuulusid arvatavasti Wiiralti sõbratarile Nelly Stultzile, kellega eestlasest kunstnikul oli romaan 1931. aastast 1933. a kevadeni, mil Wiiraltit tabanud hingeline ja füüsiline kriis sellele lõpu tegi.

Stultz ise aga oli värvikas, silmapaistev naine, Strasbourgis tuntud kunstnik ja konstikollektsionäär, muusik ja luuletaja, kes korraldas 1931 Wiiralti teoste müüki Strasbourgis ning 1932. aasta mais seal ka tema isikunäituse.

  1. aasta suvel Strasbourgis lõi Wiiralt ühe oma tuntumatest töödest – „Kabaree”. Ka „Lamav akt” ja „Istuv naine” on samas valminud.

Näitusel eksponeeritavad tööd pärinevad aastatest 1926-1934 ning peamiselt Pariisist. Graafika kõrval kuulub kogusse ka joonistusi, akvarelle ja monotüüpiaid, mis moodustavad unikaalse, Wiiralti tuntud loomepärandiga tihedalt põimuva materjali.

Põnevaimaks kunstileiuks võib kõnealuses kollektsioonis pidada kunstniku poolt aastatega 1937/1950 dateeritud „Lamavat tiigrit”, mis on kahe varem teadaoleva samanimelise teose (1937 ja 1950) vahepealne haruldane versioon. Esitletud on ka kõik kolm kuivnõeltehnikas teostatud „Lamavat tiigrit”.

Wiiralti tuntuimatest teostest on näitusel esil veel „Põrgu” koos visanditega, samuti kunstniku üks viimistletumaid töid, autoportreeline värviline joonistus „Viiuldaja”.

Wiiralti teoseid on enim Eesti Kunstimuuseumis, aga ka Tartu Kunstimuuseumis, Pariisi rahvusraamatukogus, Viini Albertina muuseumis, Helsingi kunstimuuseumis Ateneum, Peterburi Ermitaažis jne. Wiiralti sünnist möödub sel tänavu 120 aastat.

Wiiralti tööde väljapanek Kuressaare lossi keldrikorruse näitusesaalis jääb avatuks 1. juulini.

Palju varem, 3. mail aga on kõik huvilised oodatud lossi teemaõhtule „Wiiralti elu ja looming, Pariis ja dekandents”, mida viivad läbi Mai Levin ja Mark Soosaar. Kohal on ka kogu omanik Juhani Komulainen.