Neljapäev, 26. aprill 2012 – Saaremaa muuseum teavitas kultuuriministeeriumi Kuressaare kindluse põhjabastioni suurtükitorni katuse avariilisest ja ohtlikust seisundist, taotledes riigilt remonttöödeks raha.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et 1970. aastate alguses valminud suurtükitornikatust parandati viimati paarkümmend aastat tagasi. “Midagi pole parata, aeg on oma töö teinud ja praeguses seisundis on see katus ohtlik nii eksponaatidele kui ka hoone enda konstruktsioonidele,” tõdes ta. “Mis aga kõige kohutavam, see on ohtlik ka bastionil jalutavatele inimestele, sest mine tea, millal üks kivi sealt tuule käes lahti tuleb ja alla prantsatab.”
Püüa sõnul on probleem selles, et suurtükitorni kiiver on väga järsk ja kõrge. “Materjalina on seal kasutatud munk-nunn-tüüpi katusekive,” selgitas ta. “Kuna hoone asub aga mere ääres ja on avatud ka tuultele ja tormidele, siis ei taha see materjal hästi paigal püsida. Pealegi on säärane katusekivi mõeldud pigem lamedatele katustele.”
Kultuuriministeeriumi läkitatud infokirjas on Kuressaare kindluse suurtükitorni katuse seisukorda kirjeldatud järgmiselt: osa katusekive on lahti ja paigast nihkunud ning need ripuvad vaid vana kinnitustraadi küljes, mistõttu vesi satub aluskatusele; vähemalt kümmekonnas kohas on aluskatuseks olev ruberoid rebenenud ja valgus paistab läbi katuse; korstna ümbrus on lahti ja vesi jookseb piki korstnat müüri sisse, vähemalt ühe sarika alumine osa on mädanenud jne.
Artikkel ajalehest Saarte Hääl. Autor: Urmas Kiil