Nõukogude aeg - Saaremaa Muuseum

1940

Saaremaa Muuseum nimetati ümber koduloomuuseumiks.

1941

algus

võeti ametlikult üle likvideeritud Vilsandi muuseumi kogud, millest suurem osa viidi paari aasta pärast Vilsandile tagasi.

1946

sõjaväelased andsid Kuressaare linnuse linna täitevkomitee valdusse ning 24.09. avati see külastamiseks.

1946

17.06

direktoriks määrati Timoteus Linna (1912–2011), kes jäi sellesse ametisse märtsini 1976.

1947

15.06

Saaremaa Muuseum (endine nimi oli taastunud Saksa okupatsiooni ajal; aastail 1946 – 50 kasutati ka paralleelnimetust Kuressaare Maakondlik Muuseum) taasavati ametlikult külastamiseks. Valminud olid ajaloo ja loodusloo osakonna ekspositsioonid.

1948

21.11

filiaalina avati Viktor Kingissepa Majamuuseum.

1949

juuni

avati sotsialistliku ülesehitustöö ja Isamaasõja osakonnad.

1950

muuseum nimetati ümber Kuressaare (alates 1952 – Kingissepa) Rajoonidevaheliseks Koduloomuuseumiks.

1951

juuli

avati “nõukoguliku ülesehitustöö osakonna” uus ekspositsioon.

1951

linnuses säilitatud mitmesuguste endiste organisatsioonide raamatukogud anti üle ENSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule.

1956

avati uus loodusekspositsioon.

1958

august

korraldati Saaremaal Balti vabariikide muuseumitöötajate seminar.

1958

17.10

rajooni täitevkomitee tunnistas Mihkli talu kaitsealuseks arhitektuurimälestiseks.

1958

saadi esimene ametisõiduk – mootorratas “IŽ”

1959

5.02

kultuuriminister Aleksander Ansberg kirjutas alla käskkirjale Mihkli talumuuseumi asutamise kohta.

1959

21.06

teise filiaalina avati Viki külas Mihkli Talumuuseum.

1959

ümbernimetamine Saaremaa Koduloomuuseumiks.

1961

korraldati I ülesaaremaaline kodu-uurijate ja loodussõprade kokkutulek.

osa kogusid koliti linnuses asunud hoidlast kantseleihoonesse.

muretseti esimene kirjutusmasin

brošüürina avaldati esimene muuseumijuht.

1963

linnuse keldrikorruse neljas saalis avati Kuressaare linna 400. aastapäevale pühendatud püsinäitus, mida eksponeeriti kuni 1973. aastani.

Liiva-Putla kalmetel toimusid esimesed suuremad muuseumi korraldatud arheoloogilised kaevamised.

1964

algas kindlusevallide kapitaalremont.

1965

muuseumi juurde asutati kodu-uurimisring.

1966

remonditi ja sisustati esimene spetsiaalne hoidlahoone (praegune labor-töökoda).

alustati kohalike ajalehtede bibliografeerimist.

alustati ekskursioonijuhtide koolitamist.

1967

avati ajaloo osakonna arheoloogia lõigu uus ekspositsioon.

1968

eelnevail aastail remonditud Kaitsetorni viiel korrusel avati nõukogude perioodi osakonna uus ekspositsioon.

restaureeriti Mihkli Talumuuseumi elumaja, ratastemaja, sauna ja aida katused.

alustati kindlusevallide vooderdise restaureerimist.

muuseumi baasil hakkas tööle Tallinna ekskursioonibüroo filiaal (iseseisvus 1976. a.)

1970

aasta läbi oli avatud suur relvanäitus Ajaloomuuseumi kogudest.

Muhu ja Pöide keskaegne kirik anti muuseumi hooldada (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks).

1970

november

avati loodusosakonna geoloogia lõigu uus ekspositsioon.

1971

muuseumile eraldati spetsiaalbuss “Kuban”.

1973

19.05

kolmanda filiaalina avati Koguvas Juhan Smuuli Muuseum.

1973

lõpetati 1969. a. alanud Suurtükitorni restaureerimine (raid-daatum 1971 ukse kohal ekslik).

restaureeriti Mihkli TM rehemaja põhjapoolne katus ja J. Smuuli Muuseumi osa rookatuseid.

valmis esimene mittepoliitiline rändnäitus – “Saaremaa kultuuritegelased”.

1974

restaureeriti J. Smuuli muuseumi suveköök ja sepikoda.

1975

algasid Kuressaare linnuse restaureerimistööd.

demonteeriti ajaloo osakonna ekspositsioon (arheoloogia lõik 1977).

linnuses toimusid esimesed ulatuslikumad filmivõtted (Riia Filmistuudio “Mõõga hirmus“).

1976

avati nõukogude perioodi osakonna uusima aja lõik.

märtsis määrati muuseumi direktoriks Arnold Allik (1923–1995), kes jäi sellesse ametisse märtsini 1988.

kindluse põhjabastioni Suurtükitorn võeti kasutusele fondihoidlana, kuhu koliti üle ka linnuse hoidlas paiknenud kogud.

ilmus brosüüri “Koguva. Juhan Smuuli muuseum” esimene väljaanne.

1977

hangiti väärtuslikem museaal muuseumi uuemas ajaloos – laevavöörikuju “Merineitsi”.

1978

eelmisel aastal kapitaalremonditud V. Kingissepa Majamuuseumis avati uus ekspositsioon.

avati J. Smuuli muuseumi kultuurilooline põhiekspositsioon.

1979

Koguva küla territoorium (30,4 ha) eraldati muuseumile. Filiaal nimetati ümber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks.

1980

7.05

uue filiaalina avati Muhus Linnuse külas Eemu tuulik.

1981

põhiliselt lõppes J. Smuuli muuseumi uue keskusehoone kapitaalremont ja muuseumi vajadusteks kohandamine. Restaureeriti rida Tooma talu kőrvalhooneid.

1981

avati propagandistlik püsinäitus uusimast ajaloost.

muuseumile anti üle Kahutsi küla Alla talu, kuhu kavandati Saaremaa Revolutsionääride Muuseumi asutamist. (1988. a. anti hooned üle Pöide sovhoosile).

1982

J. Smuuli muuseumi keskusehoones avati püsinäitus “Muhu tekstiil aastail 1850-1930”, Tooma talu kolmes kõrvalhoones etnoloogilised väljapanekud.

muuseumi baasil toimus vabariiklik restauraatorite praktiline seminar (analoogiline ka 1985. aastal).

põhimuuseumi kantseleihoone korsten tuli lammutada, kuna sellesse oli 5. mail sattunud Nõukogude piirivalvevägede lipnik Farhad Mustajev. Tänu sellele ehitati hoonele kiiresti uus katus ja korsten.

1983

demonteeriti nõukogude perioodi osakonna ekspositsioon.

alustati kartoteegi “Silmapaistvaid saarlasi” koostamist (alates 1996. a. jätkus ka elektrooniliselt).

ilmus muuseumi töötajate poolt koostatud raamat Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestistest (II tr. 1991).

algasid Muhu kiriku restaureerimistööd, mis muuseumi korraldusel jätkusid kuni 1989. aastani.

tööle rakendati Kuressaare linnuse keskküttesüsteem.

1984

demonteeriti loodusosakonna ekspositsioon.

1985

lõppesid Kuressaare linnuse restaureerimistööd ja 22. juunil toimus selle pidulik taasavamine.

linnuse kahes saalis avati ajaloo osakonna uus ekspositsioon (muinasaeg – 19. saj. keskpaik), kirdetiivas püsinäitus uusimast ajaloost.

Mihkli TM-s eksponeeriti talu ajalugu tutvustav stend.

muuseum korraldas vabariikliku kodu-uurijate seminar-kokkutuleku.

1986

Lossihoovis valmisid uus laululava (eelmine 1960. a.-te algul; selle remont 2008) ja vallisisesed avalikud käimlad.

Koguvas restaureeriti Tooma t. elamu ja Tõnise t. vana aida roogkatus ning kahe talu sepikojad.

J. Smuuli muuseumi etnoloogilised kogud paigutati ümber keskusehoone uude fondihoidlasse.

1987

avati ajaloo osakonna III saali ekspositsioon (1860. aastad – 1940), mida täiendati varem keelatud teemalõikudega 1991. ja 1994. aastal.

linnuse peakorrusel eksponeeriti uuesti neli konserveeritud vapp-epitaafi (kahel järgneval aastal ülejäänud 7).

muuseumi töötajate algatusel asutati Saaremaa Muinsuskaitse Selts.

lõpetati V. Kingissepa muuseumi uue hoone (end. Kingisseppade pansionaat) restaureerimine.

1988

9.03

muuseumi direktorina alustas tööd Endel Püüa.

1988

Pargi t. 5a asuvas hoones avati reorganiseeritud V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi uus põhiekspositsioon ja näitusesaal; muuseumi vanas hoones (Pargi t. 5) avati ajaloolis-olustikuline ekspositsioon.

Koguva Vabaõhumuuseumile osteti eravaldajalt Koolielu talu hooned.

ilmus brošüür “V. Kingissepp ja Kuressaare” (tsensuuri nõudmisel pealkirjaga “V. Kingissepa Memoriaalmuuseum”).

alustati Pöide kiriku säilitusremonti.

1989

varasema isetegevusliku muuseumi baasil asutati uus filiaal – Ruhnu Muuseum.

lõpetati Mihkli Talumuuseumi laudahoone restaureerimine ja fondihoidlaks kohandamine.

lõpetati kindluse kirdekurtiini restaureerimine ning alustati vallikraavide puhastamist.

1989

11.-12.10

kindluse vallikraavist leiti viis suurt ajaloolist suurtükki.

1990

taastati ajalooline nimi Saaremaa Muuseum.

J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseum reorganiseeriti iseseisvaks munitsipaalomanduses Muhu Muuseumiks (juhataja Alviine Schmuul).

Muhu kirik anti üle EELK Muhu kogudusele.

Ruhnu Muuseumis avati püsinäitus saare ajaloost.

Aavikute majamuuseumi loomiseks osteti pärijalt ära Kuressaares Vallimaa t. 7 asuv hoone koos sisustusega.

Mihkli TM museaalid paigutati uude hoidlasse (restaureeritud laudahoone).

avaldati esimene ingliskeelne Kuressaare linnuse tutvustav buklett.

muuseumitöötajate osalusel valmis “Eesti Telefilmi” tõsielufilm “Kuressaare linnus”.

muuseumi 125. aastapäeva puhul korraldati vabariiklik muuseumitöötajate kokkutulek ja teaduslik konverents.

külastajaile avati linnuse Kaitsetorn.

lõpetati kindluse kaguvalli sisekülje müüritise (osaline) restaureerimine.