Eesti Vabariik 1991-2009
1991
kehtestati ja valmistati muuseumi uus pitsat.
endiselt sőjakomissariaadilt vőeti vastu hilisem kantseleihoone.
Pöide kirik anti üle EELK Saaremaa praostkonna käsutusse.
linnuse kirdetiiva keldris avati raidkivide püsinäitus / avafond
demonteeriti V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi pőhiekspositsioon.
koostati ingliskeelne ülevaatenäitus “Saaremaa. Mere ja pőllu vahel” ning eksponeeriti see kahes Soome muuseumis (hiljem ka Taani muuseumides). See oli muuseumi esimene näitus välismaal.
muuseumi tellimusel valmis ajalooline dokumentaalfilm “Saaremaal sada imeta” (rež. Karl Kello).
lőpetati Aavikute Majamuuseumi hoonete kapitaalremont.
restaureeriti Mihkli TM rehemaja roogkatus.
1992
1.01
V. Kingissepa Memoriaalmuuseum reorganiseeriti Saare Arhiivraamatukoguks ja Linnakodaniku Muuseumiks (moodustasid ühe filiaali).
1992
19.06
pidulikult avati uued filiaalid – Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum ning Saare Arhiivraamatukogu.
1992
kőik Lossihoovis asuvad hooned vőeti muuseumi bilanssi.
vőeti kasutusele spetsiaalse kujundusega muuseumipiletid.
Eemu tuuliku juurde paigutati veskite ajalugu ja ehitust tutvustav stend.
raamatu- ja perioodikakogud ning kodu-uurimused paigutati ümber Arhiivraamatukogu hoidlatesse. Samasse deponeeriti osa kollektsionäär Juhan Saare raamatukogust (tagastati omaniku nőudmisel 1995. a.).
linnuse 8 saalis toimusid rahvusvahelise fotofestivali näitused.
ilmus värvitrükis eesti- ja ingliskeelne buklett “Mihkli Talumuuseum”.
restaureeriti Mihkli TM elumaja roogkatuse pőhjakülg ja lőpetati rehemaja restaureerimine.
1993
mai
avati muuseumipood, juunis Tornikohvik.
1993
linnuse kolmes keldrisaalis avati loodusosakonna uus ekspositsioon.
ilmus esimene “Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat”
linnuses toimus Saaremaalt pärinevate baltisakslaste kokkutulek “Oeseltage-93”.
Mihkli TM-s restaureeriti nelja kőrvalhoone roogkatused ja nn. ratastemaja.
kogu Kuressaare kindluse territoorium vőeti muuseumi hooldada ja alustati vősa ja liigsete puude eemaldamist vallidelt ja bastionidelt.
humanitaarabi korras saadi esimene personaalarvuti (järgmine osteti 1995).
1994
lőppes muuseumi uue kantseleihoone kapitaalremont ja juunis vőeti see kasutusele. Endine kantseleihoone ehitati ümber fondihoidlaks ja paigutati sinna osa kogusid.
linnuse keskküttesüsteem ühendati linna tsentraalküttega.
1994
13.06
tulekahjus hävisid Mihkli TM tuuliku varemed.
1995
17.02
koos muuseumi 130. aastapäeva tähistamisega avati pidulikult uus kantselei- ja hoidlahoone.
1995
22.07.–13.08.
linnuse 20 ruumis toimusid Saaremaa biennaali “Ajaloo vabrik / Fabrique d’Histoire” näitused jm. üritused.
1995
5.08
Saaremaal ametlikul visiidil viibinud president Lennart Meri külastas linnust ja kindlust.
1995
lőpetati linnuse tsentraalse kanalisatsiooni ning seda linnaga ühendava survetrassi ja veevärgi ning ülepumpamisjaama väljaehitamine; rajati seni keskkütteta hoonete soojustrass.
ehitati uus garaažihoone ja muuseumihoonete piirdeaed.
1996
muuseum läks Kultuuriministeeriumi otsealluvusest Saare Maavalitsuse haldusalasse.
ilmus muuseumi töötajate aktiivsel osalusel koostatud koguteos “Saaremaa Ühisgümnaasium 1865 – 1995”.
restaureeriti Mihkli TM elumaja ja kujundati pőhjalikult ümber ekspositsioon.
lőpetati kantseleihoone keldrite kogude hoidlaks ümberehitamine ja sisustamine ning koliti sinna etnoloogiliste puuesemete kogu.
alustati Saaremaa kultuuriloolise videoarhiivi koostamist.
lőpetati kindluse pőhjabastionit linnapargiga ühendava jalakäijate silla ehituse pőhitööd ja väravakäigu restaureerimine ning avati kindluse vanim sissepääs külastajaile.
1997
koostati ja kinnitati muuseumi uus pőhimäärus.
ehitati ümber Suurtükitorni fondihoidla sisustus ning koliti sinna vanas fondihoidlas (praegune töökojahoone) paiknenud esemed. (I korrusele ehitati uued riiulid järgmisel aastal.)
Kuressaare linnuses ja kindluse hoovis toimusid II Saaremaa biennaali “Invasioon” näitused jm. üritused.
alustati linnuse katuse kapitaalremonti (lőpetati 2001. a).
lőpetati kindluse pőhjabastioni restaureerimine ja haljastamine ning 31.10. toimus selle ja jalakäijate silla pidulik avamine.
vőeti kasutusele Kuressaare linnuse eripostitempel.
1998
lőppes kőigi Lossihoovi hoonete faktiline üleandmine muuseumile ning teenindusmaa (kogu kindluse hoov koos vallide ja bastionidega) vormistamine.
avati Ruhnu Muuseumi uus ekspositsioon. Enamik kogudest koliti endise Korsi talu laudahoones ja aidas asuvatesse ajutistesse hoidlatesse.
algas museaalide sisestamine arvutiprogrammi KVIS.
koostöös Kaitseliidu Saaremaa Malevaga korraldati linnuses Eesti kőigi aegade suurim käsirelvade näitus.
muuseumi tutvustav buklett avaldati saksa ja soome keeles.
Lossihoovis toimusid W. Shakespeare’i “Kuningas Johni” vabaőhuetendused.
1999
lőpetati endise fondihoidla rekonstrueerimine labor-töökojaks ning hangiti puidutöökoja seadmed ja masinad.
seoses linnuse uue kassakioski valmimisega paigutati väravakäigus eksponeeritud ajaloolised suurtükid järgmisel aastal pőhjabastioni väravakäiku.
kogud täienesid 18.09. Tőrise külast leitud hőbeaardega.
linnuses eksponeeriti suurnäitus “Sada aastat Saaremaal”.
linnuses eksponeeriti näitus “Saaremaa őlu” ning ilmus Tormis Jakovlevi samateemaline brošüür.
ilmus muuseumi töötajate osalusel koostatud “Kuressaare linnaatlas”.
esitleti restaureeritud tulistavat ajaloolist suurtükki “Kotkas”.
restaureeriti Mihkli TM elumaja katuse esikülg.
rekonstrueeriti kindluse peavärava juures asuv välikohvik.
seati sisse interneti-ühendus.
1999
30.07. – 1.08
Lossihoovis toimusid Kuressaare I Ooperipäevade etendused.
1999
veebruar
varastati Tallinnas muuseumi väikebuss “Volkswagen” koos mitme restaureeritud museaali ja Kaarma kiriku unikaalsete skulptuuridega.
2000
linnuses toimusid suured kunstinäitused “Kursi koolkonna päevad Kuressaares” ning eesti ja flaami nüüdiskunsti ühisnäitus “10 paar”.
lőppes kindluse vallikraavide süvendamine ja kallaste korrastamine.
seati sisse Interneti püsiühendus.
2000
17.05.
linnust ja muuseumi külastas Soome president Tarja Halonen abikaasaga.
2000
detsember
jőudis lőpule endise maakonnaarhiivi hoone rekonstrueerimine arhiivraamatukogu uueks hooneks ja fondihoidlaks.
2001
arhiivraamatukogu uus hoone sisustati mööbliga (sh. perioodika hoidlas muuseumi esimesed liugriiulid) ning koliti kogud endisest hoonest sinna üle.
osa ajaloolisi kogusid ja muuseumi arhiiv paigutati ümber arhiivraamatukogu keldrihoidlatesse.
ajaloo osakonna I saali paigaldati uus valgustussüsteem
haakriku (mereheidiste) näitus “Läänetuule toodud – muidu saadud” saavutas Narva näituste festivalil II–III koha.
toimus esimene meelelahutuslik kogu pere üritus – Kuressaare lossi päev.
alustati keskaja stiilis piiskopi pidusöökide korraldamist linnuses.
lőpetati linnuse katuse ja kaitsegalerii kapitaalremont.
linnuse Kaitsetorni paigaldati uus keskküttesüsteem.
Lossihoovis asuv abihoone rekonstrueeriti vabaőhuürituste teenindusruumideks.
linnuses rakendati tööle elektrooniline walkman-giid.
korrastati ja vőeti kasutusele kindluse pőhjabastioni “Vahimehe kelder”.
alustati Mihkli Talumuuseumi puhkeplatsi rajamist ja püstitati sinna pukktuulik.
2001
23.03.
toimus arhiivraamatukogu uue hoidla pidulik avamine.
2001
15.06
linnust ja muuseumi külastas Taani kuninganna Margrethe II abikaasaga.
2002
linnuse “sissemüüritud rüütli” keldris eksponeeriti vastavat legendi tutvustav installatsioon.
saadi kőigi aegade esemerohkeim eraisiku annetus – Maria Schönbergile kuulunud ruhnu rahvarőivaste kollektsioon (226 eset).
muuseumi toimetiste esimese väljaandena ilmus Endel Püüa raamat “Saaremaa fotograafid 1864–1940”.
muuseumi osalusel jőudis lőpule koguteose “Saaremaa” I köite väljaandmine.
kindluses toimus esimene rahvusvaheline tantsufestival “Saaremaa Valss”.
likvideeriti Linnakodaniku muuseum.
2002
5.07
linnust ja muuseumi külastas Läti president Vaira Vike-Freiberga abikaasaga.
2003
linnuses eksponeeriti suurnäitus “Made in Saaremaa (Saaremaa majandus uue aastatuhande algul)”.
Kuressaare kindlus arvati UNESCO maailmapärandi nimekirja nominendiks.
saavutati programmi PHARE osalusega projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” rahastamine.
linnuse Vahitorni šahti paigaldati nn. Lőviaugu legendil pőhinev heliinstallatsioon.
lőpetati kindlusevalli loodekülje pőhjapoolse osa keskaegse välisvooderduse konserveerimistööd.
paigaldati linnuse öise illuminatsiooni I järk.
2004
lőpetati Kuressaare kindluse arengukontseptsiooni väljatöötamine.
muuseumi toimetiste 2. väljaandena ilmusid Caesar Kaljo mälestused “Kolm retke Pőhja-Jäämerel ja talvitumine Jamali poolsaarel aastail 1918–1921”.
lőpetati Mihkli Talumuuseumi puhkeplatsi rajamine (valmisid piknikumaja ja saun).
2005
lőpetati Lossihoovi avalike käimlate renoveerimine ning endise kütusehoidla ümberehitamine suuremőőtmeliste museaalide hoidlaks (avati 20. mail).
2005
5.07
linnust ja muuseumi külastas Poola president Aleksander Kwasniewski.
2005
29.07
president Arnold Rüütel andis Kuressaare linnuses Saaremaal ametlikul visiidil viibinud Leedu presidendi Valdas Adamkuse auks piduliku õhtusöögi.
2005
12.09
avati pidulikult kolmes saalis paiknev püsinäitus “Saaremaa aastail 1939–49”.
2006
valmis kindluse restaureerimise-konserveerimise projekt.
Saaremaal toimus Eesti muuseumitöötajate kokkutulek.
eksponeeriti fondinäitus “Eestis viies. 141 aastat Saaremaa Muuseumi”.
20. juunil avati kindluse Läänebastionis asuvad ajaloolise ilmega käsitöökojad.
muuseumi toimetiste 3. väljaandena ilmus Endel Püüa raamat “Punane terror Saaremaal 1941. aastal”.
linnuses toimusid rahvusvaheliste Louis Kahni päevade üritused
2007
Kaarma valla Kuke külas leiti ehitustööde käigus 17. sajandist pärinev mündiaare, mis anti üle muuseumile.
ilmus koguteose “Saaremaa” 2. köide, mille koostamisel osalesid paljud muuseumi töötajad.
Mihkli Talumuuseumi rehemajale ehitati uus roogkatus
2008
vabariigi 90. aastapäeva puhul eksponeeriti Saaremaa kollektsionääride ühisnäitus “Eestiaegsed asjad”.
ilmus Maret Soorski koostatud ajalooliste postkaartide album “Tervitusi Kuressaarest”.
muuseumi toimetiste 4. väljaandena ilmus Hanno Ojalo raamat “Saaremaa sőjatules. Sügis 1917”.
2008
30.04
avati pőhjabastionil Suurtükikeldri näitusesaal.
2008
16.05
külastas linnust Hollandi kuninganna Beatrix.
2009
06.20
tähistati pidulikult Mihkli Talumuuseumi 50. aastapäeva ja esitleti Harry Tuuliku raamatut “Viki küla ja Mihkli talu ajalugu” (ilmus muuseumi toimetiste 5. väljaandena ja tunnistati Eesti aasta parimaks genealoogiaraamatuks).
Eesti Vabariik 2010-2019
