Saaremaa Muuseum ootab kõiki huvilisi reedel, 20. novembril Kuressaare linnuse kapiitlisaali konverentsile, mis teeb kokkuvõtte projektist “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine”.
Projekti elluviimiseks vajalike uurimis- ja projekteerimistöödega tegeles muuseum juba alates aastast 2000. Järgmistel aastatel koostati kindluse arengukava ja tehti rida ettevalmistustöid. 2006. aastal valmis Kuressaare kindluse konserveerimis- ja restaureerimisprojekt, mida hakati ellu viima 2010. aastal EAS-i Euroopa Liidu tugifondide meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames. Ulatuslikud tööd jõudsid lõpule sel sügisel.
Kell 13.00 algaval konverentsi avab ja teeb ülevaate projektist Saaremaa Muuseumi direktor Endel Püüa. Järgnevalt räägib kindluse ajaloost keskajal ja arheoloogilistest uuringutest ekspositsiooniosakonna juhataja, arheoloog Garel Püüa. Taani ja Rootsi ajal peatub lähemalt Tallinna Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna arheoloog Ragnar Nurk. Seejärel kõneleb aastatel 2010–2015 toimunud restaureerimistöödest Saaremaa Muuseumi projektijuht ja muinsuskaitse järelevalve esindaja Tõnu Sepp. Nõukogude ajal toimunud restaureerimistöödest räägib tolleaegne Saaremaa Restaureerimisvalitsuse juhataja Jaan Mitt. Pärast kohvipausi kell 15.50 võtab sõna Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, kes tutvustab Muinsuskaitseameti tööd ja riiklikke restaureerimisprogramme. Küsimuse “Narva bastionid – kellele neid vaja on?” esitab SA Narva Muuseum juhataja Andres Toode, Narva kindluse Victoria bastioni restaureerimistöödest aastatel 2013–15 kõneleb Narva linnavalitsuse muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder. Konverentsi viimane ettekanne on Haapsalu piiskopilinnuse juhilt Kaire Toomingalt, kes teeb ülevaate Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse konserveerimisest ja rekonstrueerimisest kaasaegseks muuseumiks.
Päeva lõpetab kell 17.30 toimuv Tõnu Sepa ja Maret Soorski fotonäituse avamine, kus näeb fotoülesvõtteid Kuressaare kindlusest enne ja nüüd.