Kuressaare iidne piiskopilinnus ning seda ümbritsevad kindlusrajatised on viimase paarisaja aasta vältel olnud pidevas muutumises sõjalisest rajatisest ja võimukeskusest kultuurikantsiks. Ometi suudab ka nii alalhoidlik asutus kui muuseum tänase kindluse peremehena igal aastal midagi uut pakkuda.
Linnust ümbritsevad linnapoolsed kindlusevallid on läbi teinud värskenduskuuri, kogu restaureerimistöö peaks lõpule jõudma küll alles 2015. aasta sügiseks. Praeguseks suvehooajaks on käimasolevate tööde tähelepanuväärsemaiks tähisteks põhjabastioni kahe korrastatud suurtükipositsiooni külastajatele avamine. Sealsamas lähedal asuva Suurtükikeldri püsiväljapanekut on samuti märgatavalt täiendatud ning vanade sõjariistadega kõrvu leiab sealt nüüd ka näituse Kuressaare linna vanemast ajaloost.
Täiesti uus, ehkki väliselt varemolnuga identne on ka linnuse peavärava kohal asuv nooltekoda, kustkaudu külastaja nüüd ka tornidevahelisele avatud kaitsekäigule pääseb.
Linnusesse ja lossivallide keldrites olevatesse väljapanekutesse pääseb suvehooajal iga päev – ka riigipühade aegu – kella kümnest hommikul kuni kella kuueni õhtul. Alates jaanipäevast tegutsevad ka töökojad ja vibutiir.
Linnuse püsinäitus annab jätkuvalt põhjaliku ülevaate Saaremaa ajaloost ja loodusest. Suvistest ajutistest väljapanekutest väärivad olulisematena äramärkimist juuni lõpuni eksponeeritav Eesti Rahva Muuseumi näitus “Kirglik Johannes Leopold Gahlnbäck”, eesti kunsti klassikute Concordia Klaari ja Peeter Ulase ühisnäitus “Maa ja taeva vahel” ning Austria-Eesti koostöös valminud Melanie Pilati loodusajaloo teemaline autorinäitus “Elusad saared. Elus Saaremaa”.
Jätkuvad mitmesugused üritused nii keskaegses linnuses endas kui ka Lossihoovis. Muuseumi suurimaks omaürituseks on 11. juuli hilisõhtul toimuv Kuressaare lossi öö. Jälgige reklaami!
