Saaremaa Muuseum

SIHTASUTUS

Kuressaare linnus

avatud kuni 18.00

Aavikute maja

avatud kokkuleppel

Mihkli talu

avatud kokkuleppel

Sihtasutuse kantselei

E-R 09.00-17.00

Lossihoov 1
93810 Kuressaare

Nõukogude aeg

1940 – 1990

1940

1941

algus

1946

1946

17.06

1947

15.06

1948

21.11

1949

juuni

1950

1951

juuli

1951

1956

1958

august

1958

17.10

1958

1959

5.02

1959

21.06

1959

1961

osa kogusid koliti linnuses asunud hoidlast kantseleihoonesse.

muretseti esimene kirjutusmasin

brošüürina avaldati esimene muuseumijuht.

1963

Liiva-Putla kalmetel toimusid esimesed suuremad muuseumi korraldatud arheoloogilised kaevamised.

1964

1965

1966

alustati kohalike ajalehtede bibliografeerimist.

alustati ekskursioonijuhtide koolitamist.

1967

avati ajaloo osakonna arheoloogia lőigu uus ekspositsioon.

1968

restaureeriti Mihkli Talumuuseumi elumaja, ratastemaja, sauna ja aida katused.

alustati kindlusevallide vooderdise restaureerimist.

muuseumi baasil hakkas tööle Tallinna ekskursioonibüroo filiaal (iseseisvus 1976. a.)

1970

Muhu ja Pöide keskaegne kirik anti muuseumi hooldada (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks).

1970

november

1971

1973

19.05

1973

restaureeriti Mihkli TM rehemaja pőhjapoolne katus ja J. Smuuli Muuseumi osa rookatuseid.

valmis esimene mittepoliitiline rändnäitus – “Saaremaa kultuuritegelased”.

1974

1975

demonteeriti ajaloo osakonna ekspositsioon (arheoloogia lőik 1977).

linnuses toimusid esimesed ulatuslikumad filmivőtted (Riia Filmistuudio “Mőőga hirmus“).

1976

märtsis määrati muuseumi direktoriks Arnold Allik (1923–1995), kes jäi sellesse ametisse märtsini 1988.

kindluse pőhjabastioni Suurtükitorn vőeti kasutusele fondihoidlana, kuhu koliti üle ka linnuse hoidlas paiknenud kogud.

ilmus brosüüri “Koguva. Juhan Smuuli muuseum” esimene väljaanne.

1977

1978

avati J. Smuuli muuseumi kultuurilooline pőhiekspositsioon.

1979

1980

7.05

1981

1981

muuseumile anti üle Kahutsi küla Alla talu, kuhu kavandati Saaremaa Revolutsionääride Muuseumi asutamist. (1988. a. anti hooned üle Pöide sovhoosile).

1982

muuseumi baasil toimus vabariiklik restauraatorite praktiline seminar (analoogiline ka 1985. aastal).

pőhimuuseumi kantseleihoone korsten tuli lammutada, kuna sellesse oli 5. mail  sattunud Nőukogude piirivalvevägede lipnik Farhad Mustajev. Tänu sellele ehitati hoonele kiiresti uus katus ja korsten.

1983

alustati kartoteegi “Silmapaistvaid saarlasi” koostamist (alates 1996. a. jätkus ka elektrooniliselt).

ilmus muuseumi töötajate poolt koostatud raamat Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestistest (II tr. 1991).

algasid Muhu kiriku restaureerimistööd, mis muuseumi korraldusel jätkusid kuni 1989. aastani.

tööle rakendati Kuressaare linnuse keskküttesüsteem.

1984

1985

linnuse kahes saalis avati ajaloo osakonna uus ekspositsioon (muinasaeg – 19. saj. keskpaik), kirdetiivas püsinäitus uusimast ajaloost.

Mihkli TM-s eksponeeriti talu ajalugu tutvustav stend.

muuseum korraldas vabariikliku kodu-uurijate seminar-kokkutuleku.

1986

Koguvas restaureeriti Tooma t. elamu ja Tőnise t. vana aida roogkatus ning kahe talu sepikojad.

J. Smuuli muuseumi etnoloogilised kogud paigutati ümber keskusehoone uude fondihoidlasse.

1987

linnuse peakorrusel eksponeeriti uuesti neli konserveeritud vapp-epitaafi (kahel järgneval aastal ülejäänud 7).

muuseumi töötajate algatusel asutati Saaremaa Muinsuskaitse Selts.

lőpetati V. Kingissepa muuseumi uue hoone (end. Kingisseppade pansionaat) restaureerimine.

1988

9.03

1988

Koguva Vabaőhumuuseumile osteti eravaldajalt Koolielu talu hooned.

ilmus brošüür “V. Kingissepp ja Kuressaare” (tsensuuri nőudmisel pealkirjaga “V. Kingissepa Memoriaalmuuseum”).

alustati Pöide kiriku säilitusremonti.

1989

lőpetati Mihkli Talumuuseumi laudahoone restaureerimine ja fondihoidlaks kohandamine.

lőpetati kindluse kirdekurtiini restaureerimine ning alustati vallikraavide puhastamist.

1989

11.-12.10

1990

J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseum reorganiseeriti iseseisvaks munitsipaalomanduses Muhu Muuseumiks (juhataja Alviine Schmuul).

Muhu kirik anti üle EELK Muhu kogudusele.

Ruhnu Muuseumis avati püsinäitus saare ajaloost.

Aavikute majamuuseumi loomiseks osteti pärijalt ära Kuressaares Vallimaa t. 7 asuv hoone koos sisustusega.

Mihkli TM museaalid paigutati uude hoidlasse (restaureeritud laudahoone).

avaldati esimene ingliskeelne Kuressaare linnuse tutvustav buklett.

muuseumitöötajate osalusel valmis “Eesti Telefilmi” tősielufilm “Kuressaare linnus”.

muuseumi 125. aastapäeva puhul korraldati vabariiklik muuseumitöötajate kokkutulek ja teaduslik konverents.

külastajaile avati linnuse Kaitsetorn.

lőpetati kindluse kaguvalli sisekülje müüritise (osaline) restaureerimine.